Tuuletallaja

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Aprillist oktoobrini, harvem talvitub ka meil.

Välimus. Tuuletallaja on väike sale pistrikuline. Isaslinnu ja emalinnu sulestikud on erinevad. Isalinnu ülapool on telliskivi punane pruunide tilgakujuliste laikudega. Alapool on ookri värvi ja pruunitähniline. Emalinnu ülapool on roostekarva ja pruunide vöötidega. Tiivad on piklikud ja saba suhteliselt pikk.

Segamini võib ajada... Segi võib ajada raudkulliga, kuid raudkulli tiivad on ümaramate otstega. Väliskujult on ta sarnane teiste pistrikulistega, kuid on nendest väiksem.

Levik ja rändamine. Tuuletallaja on levinud kogu Euroopas, Aasias ja Aafrika metsades (v.a suured metsamassiivid). Elab ka Põhja-Ameerikas. Tuuletallaja talvitub Aafrikas. Eestis on tuuletallaja suhteliselt vähearvukas.

Kus võib kohata. Eestis võib teda kohata kõikjal, v.a suured metsamassiivid.

Eluiga. Tuuletallaja eluiga on 9-12 aastat. Maksimaalne teadaolev eluiga on üle 24 aasta.

Eluviis. Tuuletallaja on päevase eluviisiga lind. Ta eelistab elada põldude, soode ja rabade läheduses, mis on tema peamised jahialad. Tuuletallajat võib üsna sagedasti kohata ka maanteede servades jahti pidamas. Saaki jahib tuuletallaja õhus, lennates suhteliselt maapinnal lähedal (10-20 m maapinnast). Saaki seirates rapleb tuuletallaja õhus ühe kohapeal nagu sõkuks seal midagi – sellest ka linnu eestikeelne nimi.
Tuuletallaja pesitseb puude otsas, kaljudel, järsakute õnarustes, aga ka hoonetes. Pesitsemiseks ei põlga ta ära ka aedasid ning parke. Üha sagedamini kasutab tuuletallaja ka tehispesi. Puu otsas pesitsedes ta ise üldjuhul pesa ei ehita, vaid võtab kasutusele mõne teise linnu sobiva suurusega pesa. Pesa vooderdamist tuuletallaja vajalikuks ei pea.

Pereelu. Aprillis-mais võib täiskurnas leida 4-5 muna. Hauvad mõlemad vanemad ning haudumine kestab keskmiselt 26-34 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30-35 päeva vanuselt. Kui pojad on väiksed, on emalind peamiselt pesal ning pesakonna põhiliseks toitjaks on isalind. Hiljem, kui pojad on juba suuremaks kasvanud, toidavad poegi mõlemad vanemad. Pesakond püsib koos kuni ärarändeni. Sigimisvõimeliseks saavad noorlinnud aasta vanuselt, kuid pesitsema hakkavad üldjuhul 2-3 aastaselt.

Toidulaud. Tuuletallaja toitub põhiliselt uruhiirtest ning teistest närilistest. Meelsasti peab ta jahti ka äsja lennuvõimeliseks saanud linnupoegadele. Olulise osa tema toidus moodustavad ka putukad ning sisalikud.

Vaenlased. Vaenlaseks on suuremad röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 350-450 tuuletallajate paari. Euroopas elab 330-500 tuhat paari.

Iseärasused. Tuuletallaja näeb ka ultraviolett-kiirgusele lähedast valgusspektrit, mis võimaldab tal pisinärilistele edukamalt jahti pidada. Teiseks iseärasuseks – ja ka liigi äratundmise lihtsustajaks – on raplev lend.

Kasutatud allikad
http://en.wikipedia.org
http://animaldiversity.edu
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980