Jahipistrik

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib jahipistrikku kohata väga haruldase läbirändaja või talikülalisena oktoobrist veebruarini.

Välimus. Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega, alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, emalind on isasest märkimisväärselt suurem.

Segamini võib ajada... Segi võib ajada rabapistrikuga, kuid on sellest suurem.
Sarnasus on olemas ka hiireviuga, kuid jahipistriku tiivad on kitsamad.

Levik ja rändamine. Jahipistriku leviala on Kaug-Põhjast tundrate ja steppideni, Põhja-Ameerika, Skandinaavia ning ka Island ja Gröönimaa. Osad linnud talvituvad pesituspaikades, osad liiguvad lõuna poole.

Kus võib kohata. Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel.

Eluiga. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat.

Eluviis. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude otsas, kasutades selleks teiste lindude, peamiselt kaljukotka ja ronga, pesa. Ise ta puu otsa pesa ei ehita.
Saaki püüab jahipistrik mitmeti, sealhulgas madalal lennul maa kohal, lennul saaki väsitades või sööstes. Saagi surmab ta maapinnal, isegi siis, kui saagiks langes lind lennult püütuna.

Pereelu. Jahipistrik on monogaamne liik. Täiskurn, 3-4 muna, on aprillis. Haudumine kestab keskmiselt 35 päeva. Hauvad mõlemad vanemad, peamiselt emane. Pojad lennuvõimestuvad 45-50 päeva vanuselt. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt.

Toidulaud. Jahipistrik toitub lindudest ja imetajatest. Lindudest püüab ta põhiliselt kajakaid, rabapüüsid, parte ning teisi keskmise suurusega linde. Imetajatest on tema põhiliseks saagiks lemming, jänes ning orav.

Vaenlased. Vaenlaseks on kaljukotkas. Haudumise ajal ka rongad, kes võimalujsel mune varastavad.

Arvukus. Eestis on viimase 50 aasta jooksul kohatud jahipistrikku 3-l korral. Maailmas elab 10-100 tuhat jahipistrikku.

Iseärasused. 1) Jahipistriku sulestik võib olla erinevat tooni, alates heledast (valge) lõpetades tumedaga (pruun). 2) Arktilistes piirkondades võib jahipistrikul olla täiskurn mune ajal, mil väljas on püsivalt veel miinuskraadid. 3) Jahipistrik on Islandi rahvuslind.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
www.peregrinefund.org
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980