Kuldhänilane

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Varajasemad saabujad jõuavad Eestisse märtsi lõpus või aprilli alguses, valdavalt siiski aprilli keskpaigas. Lahkuma hakkab kuldhänilane septembris.

Välimus. Isane kuldhänilane on oma kollase pea ja musta kuklatriibu järgi hästi äratuntav. Puhkesulestikus isalinnu pealagi muutub halliks. Emase kuldhänilase pealagi on seljaga sama värvi hall ning põskede ja kukla tumedamate piirkondade vahelt jookseb läbi noka juurest algav kollane triip. Üheks oluliseks kuldhänilase tunnuseks on valge sabaalune nii isas kui ka emaslindudel. Tiiva hoosulgedel on laiad valged äärised.

Segamini võib ajada... Hänilase ja jõgivästrikuga. Hänilase selg on kollakas- või pruunikashall, samuti on tal valge silmatriip. Jõgivästrikul isaslinnul on kurgu all must laik, emalinnul tumedal taustal valge laik.

Levik ja rändamine. Kuldhänilase levila ulatub kahes osas Loode-Venemaalt Kesk-Siberini ning Ida-Euroopast Himaalajani. Põhja pool asustab kuldhänilane tundrapiirkonda. Lõunapoolne asurkond paikneb Valgevene ja Ukraina laiuskraadidel, elutsedes madalsoodel, niitudel ja rabadel. Euroopas vähearvukas, kuid on hakanud oma tavapärastelt aladelt lääne poole levima. Kuldhänilane on Eestisse pesitsema asunud alles viimasel ajal, kui liigi areaal on laienenud lääne poole. Talvitub Lõuna- ja Kagu-Aasias

Kus võib kohata... Veekogude kallastel ja madalamatel karjamaadel. Peamiselt Lääne-Eestis ja Pärnumaal.

Eluiga. Kuldhänilane elab kuni 8 aastaseks.

Eluviis. Elutseb alati vee ääres. Tunduval veelembelisem, kui linavästrik või hänilane. Pikemate jalgade tõttu meeldib vees ringi käia. Veelembuse tõttu on osav toitu nokkima vee alt. Samas meeldib talle nagu hänilaselegi toituda kariloomade hulgas. Põhjapoolsetes piirkondades elutseb tundra pajuvõserikes. Oma levila piires pesitseb kuldhänilane ka mägedes, kus iganes leidub madala rohustikuga alasid. Eestis pesitseb ta niisketel luhtadel ja rannaniitudel.

Pereelu. Kuhu kuldhänilane on pesitsema asunud, teeb ta seda rühmiti. Rühmasisene pesade vahemaa on vähemalt 50 meetrit. Sellele vaatamata, et kuldhänilasele meeldib rühmiti pesitseda, kaitsevad isaslinnud oma väikest territooriumi raevukalt. Territooriumi ulatust märgistavad nad oma laululendu esitades. Lennu haripunktis toimub rappelend. Kui laul konkurendile mõju ei avalda, siis läheb füüsiliseks võitluseks.
Pesa ehitatakse kaldaäärsetesse õõnsustesse. Sobivate õõnsuste puudumisel tehakse pesa pesitsusala kõrgemasse kohta rohupuhma sisse. Mida põhjapoolsema pesitsuskohaga on tegemist, seda massiivsem pesa rajatakse. Pesitsusperioodi alguses isaslind rituaalina uhkeldab tagasihoidlikult emase ees. Kurnas on keskmiselt 4–5 kreemjat muna, haudumine kestab 14–15 päeva. Ligikaudu 13–15 päeva pärast koorumist lahkuvad pojad pesast.

Toidulaud. Pesitsusterritooriumil peab olema vett, sest suurem osa toidust korjataksegi veest. Veeäärsest eluviisist tingituna on peamiseks toiduks veeputukad ja kiilivastsed. Kui kariloomad on veekogu lähedal, siis on kuldhänilase toidulaud laiem. Suuremaid poegi söödetakse lisaks kiilivalmikutega.

Vaenlased. Jõgivästriku vaenlasteks on väiksemad kiskjad ja kullilised.

Arvukus. Kogu Euroopa piires haruldane lind, 1999. aastal hinnanguliselt 500 paari. Esimest korda Eestis kohatud 1990. aastal. Samal aastal registreeritud kuldhänilase ja hänilase segapaari pesitsus. Kuldhänilase arvukus suureneb tõusvas joones. 2003. aasta andmetel hinnati liigi arvukust Eestis juba 20–50 paarile.

Iseärasused. Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest västrikest vähem ja mitte kogu aeg. Kuigi kuldhänilane on täiesti eri liik, on nad hänilasega omavahel siiski nii sarnased, et suudavad edukalt segapaare moodustada. Västrikest ainuke, kes veeputukaid püüdes pistab pea vee alla.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu … _1443.html
http://www.birdguides.com
http://www.zooeco.com/0-dom-pt13-3611.html
http://www.birds.kz/Motacilla%20citreola/index.html
http://www.springerlink.com/content/lfyy80914mp1ac0g/
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007