Rootsiisitaja

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Pole kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Rootsiitsitaja saabub Eestisse märtsi lõpus-aprillis ning lahkub tavaliselt oktoobris.

Välimus. Rootsiitsitaja on koduvarblasega suhteliselt sarnase välimusega. Isalinnu pea ja kurgualune on must. Tiivad ja seljapealne on pruunid, kõhualune osa aga helehall. Kaela ümber on valge triip. Emalinnu sulestik on ühtlasema tooniga. Pea, selg ja tiivad on pruunid, kurgualune tuhmkollane, kõhualune on pruunikas hall ning kaela ümber pole valget triipu.

Segamini võib ajada. Rootsiisitajat võib segamini ajada koduvarblasega. Ära tunneb linnu valgete äärmiste sabasulgede järgi. Emaslind sarnaneb ka emasele talvikesele, kuid viimasel pole 'vuntse'.

Levik ja rändamine. Rootsiitsitaja on levinud kogu Euroopas ning Aasias. Põhjapoolsed linnud lendavad Lõuna-Prantsusmaale, Itaaliasse ja Hispaaniasse talvituma, Osades Euroopa paikades (nt UK) talvist rännet ei toimu.

Kus võib kohata... Eestis võib rootsiitsitajat kohata kõikjal, sagedamini veekogude läheduses.

Eluiga. Rootsiisitaja tüüpiline eluiga on 3 aastat. Maksimaalne teadaolev eluiga on peaaegu 12 aastat.

Eluviis. Rootsiitsitaja on üsnagi varjulise eluviisiga lind. Tema meeliselupaikadeks on järvekaldad, jõelammid ja niiskemad alad (sood ja rabad), kus leidub kõrkjaid, pilliroogu ja tihedat rohtu. Elukohtadena ei põlga ta ära ka kultuurmaastikku.
Pesa rajab ta roostikku või madalale põõsasse, harvem ka maapinnale tiheda rohu sisse või mättale. Pesa ehitab emalind. Ehitamiseks kasutab ta peenemaid rohukõrsi, jõhve ja sammalt. Pesa lähedale sattujaid meelitab rootsiisitaja eemale vigast lindu mängides.

Pereelu. Paaritumise ajal meelitab isane emast enda juurde laulmisega. Pärast paaritumist muneb emane aprillis lõpus-mais 4-7 muna. Haudumine kestab 12-14 päeva. Hauvad mõlemad vanemad, peamiselt emane. Pojad saavad lennuvõimelisteks 10-13 päeva vanuselt, kuid jäävad veel mõneks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Soodsatel aastatel kasvatavad rootsiitsitajad kaks pesakonda poegi üles.

Toidulaud. Poegade toitmise ajal peamiselt putukad (poegi toidetakse putukatega), muul ajal taimede seemned ja pungad.

Vaenlased. Rootsiisitaja vaenlasteks on peamiselt röövlinnud.

Arvukus. Eesti pesitseb 50.000-80.000 paari, Euroopas elab 4,8-8,8 miljonit paari.

Iseärasused. Üle 50% juhtudel ei ole rootsiisitaja poegade isa mitte paari isaslind, vaid nad on ilmavalgust näinud emase 'kõrvalepõike' tulemusena. Kõrvalpõigete vallas hoiavad rootsiisitajad lindude seas esikohta.

Kasutatud allikad.
http://www.birdlife.org/
http://en.wikipedia.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.arkive.org/
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980