Atlantise tormilind

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Võib meile sattuda suveperioodil eksikülalisena. Tavapärastest  erinevatesse piirkondadesse satuvad peamiselt atlantise tormilinnu mittepesitsevad isendid.

Välimus. Atlantise tormilinnu tiivad on suhteliselt pikad ja veidi ettepoole surutud ning kergelt kaardus. Raskuskese näib lennul langevat esikehale. Keha ülapoole sulestik on suhteliselt hele hallikaspruunikirju, üle küünra-kattesulgede ulatub tume pikivööt ja saba tüvikul on valge rant. Pea on ühtlaselt hall, ainult silma ümbrus on tumedam, nokk kollane. Keha alapool on puhasvalge. Tiivad on altpoolt valged, kuid tiivaotsad tumedad ja tiiva servas valge ala ümber tume rant.

Segamini võib ajada... Mustkõht-tormilinnuga, kuid sel on silmatorkav must lagipea ja alapoole heledal taustal mitmesuguse kujuga väiksed mustad laigud. Atlantise tormilind on teistest tormilindudest heledam ja hallikam.

Levik ja rändamine. Atlantise tormilind pesitseb Vahemerel ja Lääne-Aafrika rannavetes kuni Biskaia laheni põhja suunas. Suurim pesitsuskoloonia asub Madeiral. Osad atlantise tormilinnu isendid ei suundu peale pesitsusperioodi lõppu kohe talvituspiirkondadesse, vaid liiguvad alguses lääne ja põhja suunas. Nad lahkuvad kolooniast varem, juba septembris-oktoobris ja liiguvad alles kuu-kaks hiljem lõuna poole edasi. Need isendid, kes otse suunduvad talvituma Atlandi ookeani lõunaossa ja India ookeanile, hakkavad pesitsuspaigast lahkuma alles oktoobri lõpust.

Kus võib kohata... Vahemere saartel, kõige parem vaatluskoht on Madeira. Pesitsusvälisel ajal avamerel tuleb atlantise tormilinnu leidmiseks teha ebamõistlikke pingutusi ja suure tõenäosusega on kohtamine siiski juhuslik.

Eluiga. Teadaolevalt vähemalt 25 aastat.

Eluviis. Valdava osa aastast veedab atlantise tormilind ulgumerel, sageli maast kaugel. Kaldale saabub  ta regulaarselt vaid pesitsema või juhuslikult suurte tormidega. Toidu hangib enamasti veepinnal ujudes, kuigi võib sukelduda või ka õhust vette söösta. Sukelduda suudavad atlantise tormilinnud 15 meetrist sügavamalegi. Laevu saadab ainult lühikest aega järjest. Toiduotsinguil parvleb teinekord pikemalt kalalaevade ümber.
Peamised atlantise tormilinnu elusündmused toimuvad öösel. Pesale saabumine ja lahkumine toimub eranditult pimeduse varjus. Noortel poegadelgi on see reegel juba nii veres, et pesa hüljatakse ja esimesed sammud sellest väljapool tehakse kindlasti öösel. Põhjuseks on see, et pimeduses tegutsemine vähendab ründeohtu järelkasvule. Hämaruse saabudes koonduvad atlantise tormilinnud sageli hiigelparvedesse ja suunduvad siis üheskoos poegade juurde. Koos olles teevad atlantise tormilinnud  nuuksuvaid-undavaid hääli, kuid juba urus olles on nad täiesti vait. Kolooniad on neil sageli koos teiste merelindudega.

Pereelu. Atlantise tormilind pesitseb koloniaalselt kaldajärsakutel ja kaljudel. Pesa paikneb pinnases või kivide vahel asetsevas urus. Tavaliselt kasutab ta aastaid järjest ühte ja sama pesakohta. Pesamaterjali  kasutatakse pesa vooderdamiseks minimaalselt. Atlantise tormilind on monogaamne ja enamasti on paarid eluaegsed. Pesitsemist sünkroniseeritakse oma koloonianaabritega, kes vahetuvad aasta-aastal ainult õige vähe. Paaride monogaamsus ja enamike naabrite pikaaegne tundmine võimaldab moodustada pesitsuspaarid kiiresti ja võidelda efektiivsemalt järeltulijate ohustajatega.
Pesitsema saabuvad atlantise tormilinnud märtsis. Kurnas on ainult 1 muna, mida hautakse 52-62 päeva. Haudumises osalevad mõlemad vanalinnud ja teostavad seda pikkade vahetustena. Poega soojendatakse peale koorumist nädal aega, ülejäänud toitmisperioodi vältel on ta päevasel ajal urus üksinda. Pojad kasvavad aeglaselt ja vanemad võivad hoolitseda nende eest kuni 100 päeva. Ennem pesast lahkumist võib noorlind kaaluda vanematest isegi rohkem. Toitmisperioodi lõpus toidetakse poega üha vähem, et sundida teda pesast lahkuma. Viimases lõpus võidakse poeg täiesti omapead jätta. Atlantise tormilind pesitseb kõige varem 5 aasta vanuselt, kuid teise äärmusena võib mõni lind esimest korda paarilise valida alles 13 eluaastal.

Toidulaud. Atlantise tormilinnu toiduks on kalad, kalmaarid ja vähilaadsed. Võimalusel tarvitab ta toiduks ka heitmed laevadelt. Poegi toidetakse väljaöögatud poolseedunud toidu ja puguõli seguga.

Vaenlased. Pesitsevad kohtades, kus maismaakiskjad puuduvad täiesti või on neid vähe. Poegadele ja munadele on peamiseks ohuks suured kajakad.

Arvukus. Eestis on atlantise tormilidnu kohatud 1 kord. Euroopas on 270-290 tuhat pesitsevat paari.

Iseärasused. Atlantise tormilinnul on sarnaselt teiste tormilindudega noka kohal torukesed, mille kaudu hingavad. Need torukesed on ka hästi arenenud soolanäärmete osad, mille kaudu väljutatakse liigne sool organismist.
Sageli järgib atlantise tormilind röövkalade ja delfiinide liikumisi, et napsata nende eest endale sobivat toitu.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
http://web1.audubon.org/science/species … ode=corshe
www.eoy.ee
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000