Mudanepp

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Märtsist septembrini, soojematel sügistel oktoobrini, pehmetel talvedel võib  isegi talvituda.

Välimus. Mudanepp on väikseim nepp, suurust pole tal palju enamat kui lõokesel. Nokk  on tal kuni 4 cm pikk, kuid  suuremate sugulastega võrreldes on selle proportsioon kehaga lühem. Rinnal ja külgedel on mudanepil kreemjaskollakad pikitriibud, selg ja õlad roheka metalliläikega ning kaetud tumedamate täppidega. Kõht on valge. Pealagi must, silmade kohal on kaks kollast triipu, puudub  sarnastele liikidele omane keskmine pealael asuv triip. 

Segamini võib ajada... Sarnased liigid on mudanepist erinevalt pigem põikitriibulise mustriga. Segamini võiks ajada tikutajaga, kuid on sellest tunduvalt väiksem ja lühema nokaga. Tikutajal ja rohunepil on pea keskel heledam joon. Rohunepil on kõhusulestikul tumedamad ristitriibud. Teistest väga heaks eristamistunnuseks on mudanepil küljepealsed kollakad pikitriibud.

Levik ja rändamine. Mudanepp pesitseb Põhja-Euroopas ja -Aasias. Talvitub Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aasias, Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Eestis on levik paigutine.

Kus võib kohata... Meil soistel aladel või üleujutatud luhal. Üldiselt levikualal soodes, rabades, tundras, ja märgadel luhtadel.

Eluiga. Teadaolevalt vähemalt 12 aastat.

Eluviis. Mudanepp istub oma pesamättal nii truult, et talle võib tähelepanematusest peale astuda. Kui ta ikkagi kogemata õhku peletada, siis maandub ta kohe kusagile lähedusse ja peitub taimestikku. Mudanepp on väga vaikne öise eluviisiga soolind, kes peamiselt aktiivsemalt tegutseb videvikutundidel. Kuigi ta on tavaliselt vaikne, siis mängu ajal sarnaneb isaslinnu lennuheli hobuste galopeerimisega. Isaslind kargleb siis nagu hüpiknukk, tõuseb 5-6 meetri kõrgusele, kus heljub, sööstab  samas alla ja jälle viskub üles. Taoliselt mängib isaslind väga suure territooriumi kohal. Muul ajal on mudanepi lend vaikne ja sarnane nahkhiirele. Mudanepp otsib toitu mudast, noppides peamiselt seda, mis on pinnalt nähtav. Pesitsusperioodil toimetab ta hajutatult üksikute paaridena. Väljapool pesitsushooaega toitub üksikult  või kuni 5 isendiliste gruppidena. Rändel viibib ka kuivemates piirkondades, aga alati varjava taimestikuga aladel.

Pereelu. Mudanepi mängupiirkonnad võivad olla ka kuivemad puhmasrindega põndakud, kus isaslinnud mais-juunis võivad kuni 15 linnu kaupa mängida. Emaslinnud rajavad pesa tavaliselt kuni 1 km kaugusele mängupaigast. Pesad asuvad hõredalt enamasti märgades tarna- ja villpea-siirdesoodes, põhja pool ka pajutundras. Pesamätas peab tingimata olema ümbritsetud veega. Kui vett pole ümber, siis asub pesa tihedas rohus. Teiste kahlajatega võrreldes viimistleb oma pesa ja vooderdab pesasüvendi rohu ja lehtedega. Mudanepp on monogaamne. Kurnas on 3-4 muna, mida emaslind haub 17-24 päeva. Isaslind tõenäoliselt haudetegevusest osa ei võta. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud orienteeruvalt neli nädalat. Paaril võib pesitsushooajal olla ka teine kurn. Suguküpsuse saavutab mudanepp 2 aastaselt.

Toidulaud. Toiduks tarvitab peamiselt putukaid, molluskeid ja vihmausse. Sööb ka taimset materjali, peamiselt seemneid.

Vaenlased. Munadele ja poegadele on ohuks naarits, rebane, vares, kass jt pesi rüüstavad linnud ja loomad. Täiskasvanud linde ohustavad väiksemad kullilised. Kuigi mudanepp Taanis ei pesitse, on ta seal läbirändel jahilinnuks.

Arvukus. Euroopa arvukus on 18-70 tuhat paari. Erinevad hinnangud arvukusele on samas väga kõikuvad, kuna mudanepp toimetab peamiselt hämarikus ning omab ülihead varjevärvust. Eestis arvatakse pesitsevat 20-50 paari. Läbirände ajal on muidugi linde kordi rohkem.

Iseärasused. Kõigutab ennast toitu otsides üles-alla, nagu oleks pidevalt hüppevalmis. Aeg-ajalt katkestab oma kõikumise. Vanalinnud ei ole agressiivsed, kuid vahest on seda noorlinnud.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
http://birds.krasu.ru/index.php?f=species&ids=156
http://80.57.161.240/birdz/doc2.cfm?trsend=Jack%20Snipe
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000