Roosakajakas

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Kuna roosakajakas pesitseb Euroopas minimaalsel arvul, siis võib meile väga haruldase eksikülalisena eksida kevadel lõuna poole pesitsema suundudes või suurema tõenäosusega suve lõpul augustis, kui liigub laiemalt ringi ennem põhja talvituma suundumist.

Välimus. Roosakajakas on väikekajaka suurune pikkade teravaotsaliste tiibade ja kiilukujulise sabaga tiirulik kajakas. Selg ja tiivad on mõlemalt poolt hallid, tiival lai valge tagaserv. Keha alapool on roosa. Valgel kaelasulestikul on hundsulestikus must kaelavõru, talvel laiem hall krae ja kõrvalalal püstine must tähn. Nokk on silmatorkavalt lühike ja jalad punased. Noorlindudel on tumedam ala ainult tiiva otstest mööda esiserva ja sealt edasi diagonaalselt päranipualani. Roosat võib noorlinnu sulestikku ilmuda juba esimesel eluaastal.

Segamini võib ajada... Väikekajakaga, kuid sel pole sulestikus roosat, samuti on roosakajaka tiivaalused tumedad. Sarnasemad on nende noorlinnud, kuid väikekajakal on must krae ja pealagi.

Levik ja rändamine. Roosakajakas pesitseb Gröönimaal, Ida-Siberis ja Põhja-Kanadas, talvitub peamiselt arktilisel merel rüsijää piirkonnas. Peale Gröönimaa mujal Euroopas ei pesitse, kuid hilissuvel asustab samu paiku vandelkajakaga.

Kus võib kohata... Madalad saared Arktikas, soine tundra ja jõgede deltad.

Eluiga. Sarnaselt teiste kajakatega eeldatakse neil suhteliselt pikka eluiga.

Eluviis. Väga avamereline kajakas, veetes suure osas aastast arktilistes ja subarktilistes vetes rüsijää piirkonnas. Suurem osa populatsioonist talvitub jääpiiri läheduses, ainult väike osa rändab soojematesse piirkondadesse, peamiselt Loode-Euroopasse. Pesitsuspiirkonda jõudmiseks peab rändama ainult lühikese distantsi lõuna suunas. Roosakajakas pesitseb kolooniatena, mis sageli  asuvad randtiiru kolooniate naabruses, mis vähendab ründeohtu vaenlaste poolt. Pesitsuskoha läheduses peab olema alati lahtine veekogu. Sisemaa poole on selleks aeglasevoolulised jõed või soojärved. Roosakajakas toitub üksinda või väikeste salkadena. Rändel liigub väikeste 2-16 linnuliste salkadena.

Pereelu.  Roosakajakas saabub mai lõpus pesitsuskohta. Kuigi enamus paare moodustatakse kevadel  pesitsuskohas, võivad mõned kajakad moodustuda paari juba hilistalvel või varakevadel ja siis minna peale seda koos tundrasse pesitsuskohta otsima. Pesitsetakse kas üksinda või enamasti kuni 5 paariliste kolooniatena. Harvemini on koloonias rohkem paare, teadaolevalt kuni 18 paari. Sageli asub koloonia mitmeid aastaid ühes kohas, kuid ootamatult võidakse see äkitselt maha jätta. Koloonias asuvad paarid on üksteisega lõdvalt seotud. Pesade vahe on keskmiselt 43 meetrit, sageli sadakond meetrit. Pesa asub madalal saarekesel või soisel alal lahtise veekogu ääres, sageli õige vähe veepiirist. Pesa võib olla hoolikalt viimistletud süvend või ka ainult lohk kruusas või samblas. Vooderdamiseks kasutatakse rohtu, tarnu, lehti ja sammalt, kuid teinekord võidakse seda mitte vooderdadagi. Kurnas on 1-3 muna. Kui aasta on väga ebasoodne ja pesitsusajale satuvad tugevad lumesajud, siis võib pesitsemine ära jääda või on kurnas ainult üks muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 21-22 päeva. Poegi toidetakse üle kolme nädala. Nii kui pojad saavutavad lennuvõime, lahkub pesakond mere suunas. Pesa kaitse on mõlema vanalinnu poolt aktiivne. Suguküpsuse saavutab roosakajakas teisel eluaastal.

Toidulaud. Suvel on toiduks peamiselt putukad, talvel selgrootud ja väiksed kalad vee pinnakihist.

Vaenlased. Peamisteks vaenlasteks on polaarrebased ja jääkarud. Kui on lemminguvaene periood, siis söövad polaarrebased hädaga kogu tundra praktiliselt puhtaks, hävitades suurema osa linnupesadest. Teised kajakalised söövad mune ja poegi. Põdrakarjad hävitavad kolooniast läbi minnes sageli kõik pesad.

Arvukus. Eestis on roosakajakat kohatud 4 korda. Hinnanguline roosakajaka üldine arvukus on 50 tuhat lindu. Täpsem arv on elukoha tõttu teadmata. Kanada osas on roosakajaka arvukus suhteliselt sümboolne, kuna teada on ainult paar pesitsuskohta väheste paaridega. Euroopa arvukus põhineb Gröönimaaga, kus osadel aastatel ainult mõni paar. Ülejäänud linnud pesitsevad Venemaal.

Iseärasused. Haruldusena liigub talvituma külmemasse piirkonda, kui pesitsemiseks kasutab.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://talkaboutwildlife.ca/profile/index.php?s=1607
http://www.nwtwildlife.com/publications … ssgull.htm
http://web1.audubon.org/science/species … ode=rosgul
http://www.birdlife.org
http://birds.krasu.ru/index.php?f=species&ids=184
http://www.zooclub.ru/birds/vidy/80.shtml
http://www.floranimal.ru/pages/animal/ch/1532.html
http://whatbird.wildbird.com/obj/1059/_/target.aspx
www.eoy.ee
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000