Rubiinööbik

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena maist augustini.

Välimus. Rubiinööbiku seljapealne on oliivpruun, tiivad tumedamad pruunid, saba punakaspruun. Keha alapool on valkjas, üleminek külgedel punakaspruuniga säbruline. Isaslinnul on rubiinpunane kurgualune, emaslinnust heledam kulmutriip, must valjasriba ja valge haberiba. Emaslinnul on ainult väike valge kurgualune ja silmast tagapool tumedam valge säbruga laik. Emaslinnul on rind helepruun, samas isaslinnul rohkem alakehaga sama värvi. Rinnasulestikus on hallikaid tähne.

Segamini võib ajada... Isaslind on teistest liikidest kergesti eristatav. Segamini võib ajada rubiinööbiku emaslindu hariliku ööbikuga, kuid esimesel on selgeks eristamistunnuseks silma kohal asuv valge kulmutriip.

Levik ja rändamine. Rubiinööbik pesitseb Kesk- ja Ida-Aasias, meile lähimalt Ida-Euroopas Uuralis. Talvitub Lõuna-Aasias Indias ja Indoneesias. Rändab iga-aastaselt üle Aleuudi saarestiku vähearvukalt ka Põhja-Ameerikasse.

Kus võib kohata... Rohkem niiskemapoolsel maastikul segaokaspuu puistutes ja avatud hõreda võsaga maastikel.

Eluiga. Sarnaselt ööbikuga eeldatavalt 5 aastat.

Eluviis. Rubiinööbik elutseb laialdasel alal Siberi tasandikumetsades ja mägisemas piirkonnas kuni puude piirini subalpiinses vööndis. Ta sarnaneb suuresti oma käitumiselt ja eluviisilt meil pesitseva tavalise ööbikuga. Rubiinööbik laulab tavaliselt mitte eriti kõrgel keset põõsast, harvemini põõsa tipus või puu otsas. Ta laul on tunduvalt lühem kui tavalisel ööbikul. Toitub peaaegu eranditult maapinnal rohu ja  madalate põõsaste sees. Pesitsusajal tegutseb paaridena, muul ajal salkades. Pesitsuspiirkonnast lahkub augusti lõpus, septembris. Rändel liigub varjatult.

Pereelu. Rubiinööbik saabub pesitsuspaika lõunapoolsetel pesitsusaladel mai teises pooles, põhjapool juuni keskpaigas. Ta on monogaamne ja küllaltki territoriaalne. Emaslind rajab pesa maapinnale või maapinna ligidale hästi varjatud kohta. Enamasti asub pesa keset põõsastikku või kõrget rohtu põõsa all väikese kõrgendi peal. Harvematel juhtudel asub pesa avatud kohas või madalal oksa küljes. Pesa on palli või mittetäieliku palli kujuline, kus sissepääs on harilikult küljelt või vahest ülaltpoolt. Pesamaterjaliks on puulehed, rohi, karvad. Vooderdatakse samade, aga pehmemate materjalidega. Kurnas 2-6, enamasti 4-5 muna, mida emaslind haub üksinda 13-14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud pesal 13-15 päeva. Pärast poegade lennuvõimestumist jaotavad vanalinnud pesakonna omavahel pooleks ja kumbki hoolitseb oma osa eest eraldi.

Toidulaud. Peamiselt putukad ja ämblikud, ka väiksed molluskid ning marjad

Vaenlased. Pesi rüüstavad peamiselt varesed ja väiksed kiskjad. Täiskasvanud lindudele on enam ohuks väiksed kullilised ja öökullid.

Arvukus. Eestis on rubiinööbikut kohatud 1 kord. Euroopa arvukus on 800-1000 paari, kes pesitsevad kõik Venemaal.

Iseärasused. Kohaneb hästi ka puurilinnuna.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org
http://identify.whatbird.com/obj/747/ov … hroat.aspx
http://www.answers.com/topic/siberian-rubythroat
http://birds.krasu.ru/index.php?f=species&ids=338
http://www.apus.ru/site.xp/049057052050 … 54124.html
www.eoy.ee
L. Johnsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000