Roosa-kuldnokk

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Eksikülalisena, peamiselt satuvad üksikutel aastatel juunis-juulis meile isaslinnud.

Välimus. Roosa-kuldnoka pea, kael, tiivad ja saba on mustad, ülejäänud keha roosa. Isaslinnu roosa toon on emaslinnu omast intensiivsem. Lisaks on emaslinnu roosal sulestikul pruunikaid tähne ja tema sulestiku metalliläige on väiksem. Roosa-kuldnokal on kuklas iseloomulik langev tutt, mis emaslinnul on lühem. Puhkesulestikus on roosadel sulgedel hallikaspruunid äärised ja mustadele sulgedele heledad äärised.

Segamini võib ajada... Segiajamatu teiste meil kohatavate liikidega. Ainult tavalise kuldnoka ja roosa-kuldnoka noorlinnud on küllaltki sarnased, kuid esimeste sulestik on natuke tumedam. Segadus võib tekkida ka albinootilise kuldnokaga, kelle heledad kehaosad on siiski valged või kreemikasvalged ja kel pole peatutti.

Levik ja rändamine. Roosa-kuldnoka keskne asuala on Kesk-Aasia steppides. Euroopas on ta tavaline ainult idaosas, mujal kohatakse harva. Erandiks on üksikud invasiooniaastad, kus ta võib isegi Kagu-Euroopas pesitseda ja juhukülalisena rännata kuni Skandinaaviani. Talvitub Põhja-Indias ja troopilises Aasias.

Kus võib kohata... Stepis, okaspõõsastega poolkõrbelistel aladel ja avatud põllumajandusmaastikel. Kesk-Aasias võib teda kohata ka linnalinnuna.

Eluiga. Väidetavalt on roosa-kuldnokal tuvastatud maksimaalne vanus 23 aastat, kuid väidetavalt pole need andmed päris usaldusväärsed.

Eluviis. Armastab tegutseda suurtes parvedes, eriti talveperioodil. Toitudes liigub roosa-kuldnokkade salk laia kaarena üle rohumaa. Juhtlinnud liiguvad ees joostes ja tagapool tulijad peavad nendele järgi  jõudmiseks kohati ka lendama. Väliselt näib nagu kogu salk rulluks edasi. Toitudes on roosa-kuldnoka välised liigutused sarnased hariliku kuldnokaga, pidevalt kõikjale vaadates ja otsides. Samas on ta rahutuma käitumisega ega püsi pikalt ühes kohas paigal. Sageli liigub ja otsib roosa-kuldnokk toitu teeäärtes, kus neil meeldib ka loikudest juua ja supelda. Sagedasti toitub koos veisekarjadega. Magamiskohas käituvad roosa-kuldnokad see-eest väga vaikselt – maandumine on vaikne ja ei järgne ka paigalejäämisega kaasnevaid valjemaid häälitsusi, nagu oleksid kõik kohe peale maandumist uinunud.
Pesitsema jääb roosa-kuldnokk kevadel ainult neile aladele, kus on söögiks ohtralt rändtirtse. Sellepärast on tema arvukus igas konkreetses piirkonnas aastati kõikuv ja ebajärjepidev. Ka pesitseb ta oma tavalevikupiirkonnas isegi väliselt sarnaste tingimuste korral mõnes piirkonnas massiliselt, samas teises piirkonnas absoluutselt puududes.

Pereelu. Roosa-kuldnoka pesad paiknevad koloonias, kus võivad koos pesitseda sadu paare. Pesad on sageli suurte lindude hulga korral üksteise kõrval. Pesapaigad asuvad keset haritavat maad või rohumaad asuvatel kaljupaljanditel. Pesakoha valikul on väga tähtis joogivee lähedus. Sobivates pesitsuskohtades haaravad varemsaabunud paarid paremad pesakohad ja hiljem saabunud peavad vahest oma pesa paigutama ka kividele ja puudele.
Pesitsusaeg on roosa-kuldnokal väga lühike. Juunis-juulis ta saabub pesitsema ja juba juulis-augustis rändab tagasi. Paaride moodustamine käib kähku ja erinevalt teiste kuldnokaliikidest roosa-kuldnokal polügaamiaks aega pole. Erinevus teistest kuldnokaliikidest on ka see, et pulmamäng toimub maapinnal, kus isaslind tiirutab lauldes ümber emaslinnu. Pesaehitusel osalevad mõlemad vanalinnud. Sobivam pesakoht asub kaljupraos või lohus, linnades ka seinauurdes. Pesalohk vooderdatakse kuiva rohuga. Kurnas olevat 4-5 muna haub peamiselt emaslind 11-14 päeva. Poegi toidetakse kolm nädalat pesas. Pesitsemise algul ei minda toitu otsima pesast üle kilomeetri, hiljem kasvab toiduotsimise raadius tunduvalt.

Toidulaud. Pesitsemiseelsel ja pesitsusajal toituvad roosa-kuldnokad putukatest, peamiselt rändtirtsudest ja ritsikatest. Muul ajal on toiduks põhiliselt puuviljad, seemned ja nektar. Nii kui noorlinnud hakkavad ise toituma, pöördub toiduratsioon loomselt taimseks. Talvisel perioodil toovad  roosa-kuldnokad suurt kahju ka riisipõldudele.

Vaenlased. Pesi rüüstavad rebased, kärbid ja maod. Vanalinde ründavad kullilised.

Arvukus. Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohatud 9 korda. Euroopas pesitseb 58-210 tuhat paari.

Iseärasused. Roosa-kuldnokkade invasiooniränded talvituskohtadest pesitsuskohtadesse järgivad rangelt rändtirtsude levikut. Põhilevialal soositakse teda sellepärast rändtirtsude piirajana. 3000 linnune pesitsuskoloonia tarvitab näiteks ööpäevas toiduks umbes 3 tonni putukaid. Samas ei sallita teda  viinamarjakasvatajate poolt pesitsusperioodile järgneva viinamarjaaedade rüüstamise pärast.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.answers.com/topic/rosy-starling
http://www.povodok.ru/encyclopedia/brem/art3435.html
http://www.thewesternisles.co.uk/birds/ … arling.htm
http://aetos.narod.ru/selectrus/pastor.htm
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007