Nunn-kivitäks

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Väga haruldase eksikülalisena suveperioodil.

Välimus. Nunn-kivitäksi hundsulestikus isaslinnul on selg, tiivad ja kaela küljed kuni kurgualuseni musta värvi. Lagipea, kukal, alakeha ja päranipuala kuni poole sabani on valged. Sügisel  kaob isaslinnu sulestikust kontrastne must ja valge. Selja ja pealae suled muutuvad hallikaspruunideks ning neile tekivad ruuged äärised, mis loovad soomusja mulje. Silma juurde tekib selge hele kulmutriip, kurgualune jääb mustjaks, kuid sulgedel on siis osaliselt heledad äärised. Alakeha värv muutub valgest ookerjaks.
Emaslinnu keha ülapool on tiibade alaservast alates hallikaspruun, seljal on õrnad tumedamad pikitriibud ja tiivasulgedel heledad äärised. Rind on pruunikate tähnidega. Alakeha ja päranipuala on sarnaselt isaslinnule valged. Talvel on emaslind isaslinnuga suhteliselt sarnane, ainult üldmuljelt natuke heledam.

Segamini võib ajada... Meil mitteesineva vahemere kivitäksiga. Kauge sarnasus ka hariliku kivitäksiga, kuid nunn-kivitäksi must rind on selgeks eristamistunnuseks.

Levik ja rändamine. Nunn-kivitäks on Euroopas levinud väga kitsal alal Musta mere ääres. Sealt Kagu Euroopast alates ulatub ta levila Hiinani Kesk-Aasias. Nunn-kivitäks talvitub Kirde-Aafrikas, Indias ja Araabia poolsaarel.

Kus võib kohata... Üksildastes ja karmides paikades mereäärsetel kaljudel, kuivades steppides ja kiduratel rohumaadel. Kõikjal eelistab ta tasase maa asemel elukohaks astanguid, jäärakuid ja nõlvu.

Eluiga. Oletatavalt kuni 9 aastat.

Eluviis. Elukohaks eelistab nunn-kivitäks kuivade piirkondade madalaid, kaljude ja kidura taimestikuga mägesid. Altais pesitseb ta kuni 2000 meetri kõrgusel, ida suunas Aasias kuni 3000 meetri kõrgusel. Nunn-kivitäks eksponeerib teistele end suhteliselt vähe. Isaslind sooritab teiste kivitäksidega võrreldes vähem laululende, kuna emaslinnu huvi igasuguste esitluste vastu on väiksem. Ka on nunn-kivitäksi pesitsusterritoorium väiksem. Kuna laululend ei mahu kohati nunn-kivitäksi väikese territooriumi kohale ära, siis jagavad naabritest isaslinnud teinekord üksteisega õhuruumi.
Toiduotsingul olles viibib nunn-kivitäks maapinnal võimalikult vähe. Saaki varitseb ta umbes meetri kõrgusel asuval vaatekohal. Saagi märkamisele järgneb kiire sööst ja suutäiega naasmine samasse kohta. Maapinnal viibitakse ainult loetud sekundid, mis vajalik saagi üleskorjamiseks.

Pereelu. Pesitsema saabuvad nunn-kivitäksid märtsis-aprillis, talvituma lahkuvad septembris-oktoobris. Paari moodustamise peale nunn-kivitäksid ülearu aega ei raiska. See tõsine toiming sooritatakse koidueelse hämaruse varjus umbes tunni ajaga ära. Pesitsevad nunn-kivitäksid eraldi paaridena, kus pesad siiski üksteisest väga kaugel ei asetse. Kui isaslinnud on õhus naabrite suhtes suhteliselt tolerantsed, siis maapinnal on nad väga tugeva territoriaalsustundega. Pesa paikneb kidura taimestikuga kivises kohas. See paigutatakse kaljulõhesse või kivialusesse urgu, harvemini hoonete seinaorvadesse või näriliste urgudesse. Pesa vooderdis koosneb kuivadest rohukõrtest. Pesa ehitab ainult emaslind, isaslind eskordib teda selle tegevuse ajal. Emaslind haub üksinda 4-6 muna, isaslind ei toida teda haudumise ajal. Poegade toitmisel osalevad mõlemad vanalinnud. Nunn-kivitäksidel võib olla ka teine kurn, kuid sagedasti munetakse see siiski esimese kurna äpardumisel.

Toidulaud. Põhiliseks toiduks on igasugused putukad. Marjade lisanduvad menüüsse nende valmides.

Vaenlased. Pesi rüüstavad põhiliselt rebased, naaritsad ja maod. Täiskasvanud linde ohustavad öökullid ja väiksemad kullilised.

Arvukus. Eestis on kohatud nunn-kivitäksi 1 kord. Euroopas pesitseb 32-140 tuhat paari.

Iseärasused. Annab vahemere kivitäksiga levilate kokkupuutekohtades ristandeid.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.kenyabirds.org.uk/wheat-p.htm
http://www.birds.kz/Oenanthe%20pleschanka/indexe.html
http://birds.krasu.ru/index.php?f=species&ids=327
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007