Jämejalg

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldase eksikülalisena ajavahemikus märtsist novembrini.

Välimus. Jämejala pikkitriibustusega pruun sulestik annab talle väga hea kaitsevärvuse, aga ainult seni, kuni ta püsib liikumatuna. Siis kui jämejalg läheb liikvele on ta väliskuju ja värvus vägagi silmatorkavad. Iseloomulikuks tunnuseks on valge ja mustaga triibud tiibadel ja silmade ümbruses. Alakeha on heledam ja tagaosas triibud praktiliselt puuduvad. Jalad on iseloomulikult jämedate jooksmete ja mügarlike põlvedega. Eriti iseloomulik jämejalale on suur ja jõllis kollane silm, mis tunduks kuuluvat rohkem roomajale.

Segamini võib ajada... Teiste kurvitsalistega, kuid tiibade värvi ja eriomaste silmade tõttu kergesti eristatav.

Levik ja rändamine. Pesitseb Euroopa ning Kesk- ja Lõuna-Aasia tasandikel. Oma levila põhja- ja idaosas rändavad talveks lõuna poole, lõunapoolsel pesitsusalal hulgu- ja paigalinnud. Euroopa populatsioon talvitub Põhja- ja Kesk-Aafrikas.

Kus võib kohata... Elutseb kuivadel nõmmedel, niitudel, põldudel ja luidetel. Sobivad ka kivised kõrbed ja poolkõrbed. Kuivade kiviste paikade lind, kuigi eelistab vee olemasolu elukoha lähistel.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 18 aastat, keskmine eluiga 6 aastat.

Eluviis. Jämejalg on videviku ja pimeda aja lind. Silmade ehitus võimaldab tal hästi näha viletsamates valgusoludes. Enamuse päevasest ajast veedab jämejalg puhates ja puu varjus liikumatult püsides. Elukohas eelistab hõredat alustaimestiku, et võimalikult kergemini märgata liginevat vaenlast. Hämaruse saabudes muutub jämejalg kohe aktiivseks. Ühe pesitsuspiirkonna paarid võivad sageli koguneda ennem toituma minekut lühikesteks rühmamängudeks. Linnud hüüdlevad seal valjusti, karglevad üles-alla ja tülitsevad üksteisega. Peale taolist rühmateraapiat suundub iga paar omaette toituma. Toitu seiratakse ja seda märgates ka jälitatakse. Lendav putukas püütakse kinni õhkuhüppega.

Pereelu. Jämejalad moodustavad monogaamsed eluaegsed paarid. Pesitsevad omaette territooriumil, kuid naaberpaaride pesad võivad olla suhteliselt lähestikku. Pesakoha  valik ja ehitus on keeruline protsess. Isaslind valib omaarust välja sobiva pesakoha ja torkab sinna oma noka. Selle peale hakkab emaslind osutatud kohas pesalohku kraapima. Pesa valmib vahetustega töötades, kuid see ei jää enamasti ainukeseks. Pesi meisterdatakse valmis mitu, mille hulgast siis see kõige õigem välja valitakse. Pesa kujutab endast 5 cm sügavust ja 16-22 cm laiust lohku, mis vahest vooderdatakse kõrtega. Valdavalt on kurnas 2 muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad 24-26 päeva. Pojad lahkuvad pesast 24 tunni jooksul ja võivad oma rännakutega eemalduda esialgsest kohast isegi kilomeetri kaugusele. Mõlemad vanemad toidavad poegi lennuvõime saavutamiseni ehk 36-42 päeva. Teist kurna reeglina ei muneta. Seda tehakse ainult juhul, kui jämejalg kaotab mingil põhjusel munad või pojad. Noored jämejalad saavutavad suguküpsuse aastaselt.

Toidulaud. Peamine toit on selgrootud, kuid ei põlata ära ka väiksemaid selgroogseid nagu pisiimetajad, roomajad, teiste lindude munad ja pojad.

Vaenlased. Ohustada võivad mitmed röövlinnud ja maismaakiskjad, kuid peamine vaenlane on rebane. Pesadele ja poegadele on ohuks põllumajanduslik tegevus.

Arvukus. Eestis on jämejalga kohatud 5-l korral. Euroopas pesitseb 43-68 tuhat paari.

Iseärasused. Ohu korral liibub jämejalg vastu maad ja jääb liikumatuks. Kuid kui oht muutub pesale liiga reaalseks, siis ei üritata jämejalg sarnaselt paljudele teistele linnuliikidele eemalduda ega teeselda  ka vigast, vaid demonstreerib jõudu. Häirijale lennatakse vastu ja hakatakse maandudes võõra minema peletamiseks sõjakalt tiibu lehvitama.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.eoy.ee
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.animalcorner.co.uk/
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007