Suuränn

FOTO: Toomas Ili

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Haruldane eksikülaline. Väidetakse, et suuränni Eestis viibimine pole tõestatud. Kuid kui see juhtub, siis suurim tõenäosus oleks aprillist kuni juulini.

Välimus. Suuränni sulestik on tumepruun, altpoolt heledam ja veidike punakas ning kaetud üleni heledate tähnidega. Tiibade labaosas on selge valge vööt, mis on eriti hästi märgatav altvaates. Keskmised sabasuled on oluliselt pikenenud. Noorlinnud on hallikaspruunid ja neil puuduvad pikad sabasuled.

Segamini võib ajada... Söödikänni tumeda vormiga, kuid sel on valge rinnavööt. Laisaba-änni tumeda vormiga, kuid viimast esineb harva.

Levik ja rändamine. Euroopas pesitseb Šotimaal, Fääri saartel ja Islandil. Levima on hakanud ka Põhja-Norrasse. Talvitub Põhja-Atlandilt kuni Aafrika rannikuni.

Kus võib kohata... Pesitseb tundras ja rannikunõmmedel, muul ajal viibib merel.

Eluiga. Teadaolevalt vähemalt 33 aastat, keskmine eluiga 15 aastat.

Eluviis. Suuränn on täielik avamere lind, kes viibib maismaal peamiselt ainult pesitsushooajal. Kõik ännid on piraadid, kuid suuränn on neile paras pealik. Ta rakendab kõigist ännidest kõige rohkem füüsilist jõudu oma ohvrite peal. Ta ei piirdu sageli teistelt liikidelt ainult saagi äravõtmisega, vaid tarvitab neid tervenisti oma toiduks. Tähele on pandud iseärasust, et suuremates suuränni kolooniates tegelevad vaid vähesed linnud teiste lindude tapmisega. Samas hajusalt paiknevate paaridega väiksemates kolooniates on linnud peamiseks toiduks enamikule selle asukatest. Suuränn suudab kergesti tappa iga kuni keskmise kajaka mõõtu linnu, kuid räägitakse hämmastavatest juhtumitest, kus ta jõud on üle käinud isegi hanest.
Igal suuränni koloonial on oma toitumisharjumused ja menüü. Tundub, et koloonia siseselt õpitakse väga palju üksteise pealt. Suuremates kolooniates suurännid kalastavad ise või tegelevad teistelt lindudelt toidu ülevõtmisega. Suuränni lend on tavaliselt raskepärane, kuid selle stiil muutub kohe, kui läheb lahti piraaditegevuseks. Kajakat, lunni või suulat rünnates meenutab ta lend rohkem juba kulli. Muidugi suula taoline suur lind on talle raske vastane, kuid vannub siiski sageli ahistamisele alla ja loovutab saagi. Oma röövlitegevuses on ta aktiivne aastaringselt.
Merel lennates ja koloonias viibides ei ole suuränn kärarikas, vaid on päris vaikne oma häälitsustes. Suurännid kaitsevad oma pesi väga raevukalt. Kui inimene või loom läheneb pesale, siis sellele järgneb tiirudele ligilähedane rünnak, kus püütakse vaenlast lüüa. Löögid jäävad siiski suhteliselt nõrgaks ega suuda põhjustada suuri kahjustusi.

Pereelu. Suurännid on monogaamsed linnud, kes pesitsevad enamasti kolooniatena, kuid pole haruldane ka pesitsemine hajusalt üksikute paaridena. Pesitsusalad paiknevad saartel või rannikukaljudel asuvatel nõmmedel või tundraaladel. Pesitsema asutakse maikuus, kus pesaks kraabitakse lohk pinnasesse. Teiste suurännide vastu kaitstakse kolooniates ainult väikest ala pesa ümber. Kahte muna hauduvad mõlemad vanalinnud kordamööda 26-32 päeva. Algul tegeleb poegade toitmisega ainult isaslind. Pojad lahkuvad pesast laias vahemikus 24-44 päeva vanustena. Mõlemad vanemad toidavad neid siiski 40-51 päeva ehk lennuvõime saavutamiseni. Noored suurännid saavutavad suguküpsuse alles 7 aastaselt.

Toidulaud. Peamiselt toiduks suurännidele on kala, osaliselt on see nende endi poolt püütud, osaliselt röövitud. Söövad teisi linde kuni keskmise suurusega kajakateni, imetajaid ning ka raipeid.

Vaenlased. Täiskasvanud suuränn on ise tippröövlind ja tal pesitsusvälisel perioodil avamerel vaenlaseid praktiliselt pole. Pesitsemise ajal võivad teda ohustada ainult temast suuremad röövlinnud ja  -loomad. Poegi ja mune ohustavad vähesel määral röövloomad (nagu rebased) ja -linnud (nagu varesed). Suuränn on kannibal ja on ohuks oma liigikaaslaste poegadele ja munadele.

Arvukus. Eestis on suuränni kohatud 1 kord. Euroopas pesitseb 16 tuhat paari.

Iseärasused. Suuränni rännakud on väga laiad. Elades põhjapoolkeral jõuab ta ka lõunapoolkeral väga kaugele. 1912. aastal vaatles Robert Scott oma lõunapooluse vallutamisel suuränni ainult 2°40’  kaugusel poolusest.
Kuigi ännidel on lestad, on need varustatud tapjalike küünistega. Selline kombinatsioon on lindudest ainult neil.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.eoy.ee
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.foulaheritage.org.uk/
http://www.arthurgrosset.com/europebirds/
http://www.jncc.gov.uk/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007