Alk

FOTO: Peeter Nahko

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata. Eestis võib teda kohata aprillist oktoobri-novembrini.

Välimus. Alk on keskmise suurusega lind. Lennul näib ta jässaka ja lühikesena. Linnu puhke- ja hundsulestikud on suhteliselt sarnased. Hundsulestikus algi ülapool, saba, pea, kael ja tiibade pealmine pool on mustad. Nokk ja jalad on ka mustad, noka ots on üsnagi tömp. Tiiva tagaservadel, noka tipu lähedal ja silmadest nokani on valge triip. Linnu alapool, rinnaesine ja tiibade alumine pool on valged. Puhkesulestik erineb hundsulestikust valgete põskede, kurgualuse ja kaela esikülje poolest.

Segamini võib ajada. Alk on teistest sarnastest liikidest lihtsalt eristatav tänu noka kujule ning noka tipu lähedal ja silmadest nokani ulatuvale valgele triibule.

Levik ja rändamine. Alk pesitseb Põhja-Atlandi parasvööndis Euroopa ja Ameerika rannikutel ja saartel. Läänemerel pesitseb ta väikeste seltsingutena avamere laidudel. Talvituvad Vahemere lääneosas, Atlandi ookeanis olevatel Assoore saartel ja Ameerikas Long Islandil.

Kus võib kohata. Alk pesitseb kivistel rannakaljudel ja kaldapealsetel, kus moodustab liigisiseseid kolooniaid või ka segakolooniaid tirkidega. Kaldajärsakuid nad väldivad. Läänemerel pesitsevad nad isegi madalatel kaljusaartel ja Põhja-Eesti saartel kivirahnude vahel.

Eluiga. Keskmine eluiga on 13 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 41 aastat ja 11 kuud.

Eluviis. Alk on Põhja-poolekeral elutsev arktiline veelind. Toitu otsib vees sukeldudes. Ta on väga osav sukelduja, tema toiduotsingud ulatuvad 5-7 m sügavusele vee alla ja sukeldumine võib kesta 30-40 sekundit. Samas on alkide hulgas ka sõjakama loomuga linde, kes napsavad toitu isegi teiste lindude noka vahelt: vee all hiilivad teisele ligi ning siis teevad kiire sööstu toidu haaramiseks.
Pesitsusvälisel ajal võivad algid toitumas käia kaugel avamerel, rannikust kuni 100 km kaugusel. Pesitsusajal nad nii pikki retki ette ei võta, siis käivad nad kuni mõne kilomeetri kaugusel. Algid kasutavad iga toiduretke maksimaalselt ära. Korraga püütakse palju kalu (kuni 20 tk.) ja alles siis minnakse poega toitma.

Pereelu. Algid hakkavad pesitsema aprillis-mais. Munemisele eelneb umbes kuu aja pikkune paaritumisperiood. Umbes pooled emastest ei ole truud: nad lahkuvad oma pesakoha ja paarilise juurest ning paarituvad võõraste isaslindudega. Seejärel naasevad nad tagasi oma pesakohta ning paarituvad oma väljavalituga umbes 80 korda kuu aja jooksul. Munemine toimub tavaliselt mai kuu jooksul. Kurnas on ainult üks muna. Kui emaslind on asunud muna hauduma, hakkavad isaslinnud mööda kolooniat ringi käima ja teistele isastele konkurentsi pakkuma ning paaritumisvalmeid emaseid otsima. Hiljem, kui muna on turvalises pesakohas ning mõlemad vanalinnud on asunud selle eest hoolitsema, lähevad osad emaslinnud veelkord koloonia teise serva võõraste isaslindudega paarituma.
Algid pesa ehitamisega vaeva ei näe. Tavaliselt munetakse lihtsalt sobivasse kohta kivisele rannikule. Harvem otsivad nad mõne lohukoha, mille vooderdavad peenemate kividega, samblike või adruga. Haudeperiood kestab 32-39 päeva, hauvad mõlemad vanemad. Ka poja eest hoolitsevad mõlemad vanemad, tuues päeva jooksul pojale mitmeid kordi kalu, tavaliselt kuni 6 tk. korraga. Pojad lahkuvad pesast 14-24 päeva vanuselt. Pesitsema hakkavad algid 4-aastaselt.

Toidulaud. Algid toituvad põhiliselt kaladest, eeskätt heeringast ja moivast, ja koorikloomadest, aga ka meres elutsevatest ussidest.

Vaenlased. Täiskasvanud algile otseseid vaenlasi pole. Poega aga ohustavad kajakad.

Arvukus. Eestis 1-10 paari (viimase 10 aasta jooksul on kinnitatud tõenäolisi pesitsemisi 8), kogu populatsiooni arvukus on 1 500 000 isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
http://en.wikipedia.org
www.bto.org
www.birdlife.org
www.birds.cornell.edu
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004