Must-harksaba

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Aprillist septembrini.   

Välimus. Must-harksaba emas- ja isaslinnu sulestikud on ühesugused. Linnu ülapool on tumepruun, kiird on mõnikord valkjas ja mustade triipudega. Nokk ja küünised on mustad ning jalad kollased. Tiivad on piklikud ja ümarate otstega ning saba on suhteliselt pikk ja väheke harkis. Emaslinnud on isastest veidi suuremad. Noorlinnu sulestik on helepruun heledate roostjate tähnidega.

Segamini võib ajada. Must-harksaba on esmapilgul sarnane roo-loorkulliga, kuid eristada aitab teda tiiva peal olev iseloomulik hele põikvööt. Selle sama vöödi tõttu võib ta segamini ajada kääbuskotka tumeda vormiga, kuid nurgelisemad tiivad aitavad must-harksaba kääbuskotkast eristada.

Levik ja rändamine. Must-harksaba on levinud Euraasia paras- ja troopilises vöötmes, Aafrikas (v.a Sahara), Madakaskaril ja Austraalias. Euroopas ja ja Kesk-Aasia osas on ta rändlind, mujal piirkondades paikne, vähesel arvul ka hulgulind. Eestis on ta haruldane haudelind.

Kus võib kohata. Oma leviala piires võib must-harksaba kohata nii hõredamatel puistudel kui ka avamaastikel, mis vahelduvad väiksemate saludega ning mis paiknevad veekogude läheduses. Üha sagedamini võib teda näha ka asulate ümbruses ja ka asulates. Eestis võib teda kohata niisketes metsades ja suuremate jõgede (Emajõgi, Narva jõgi, Koiva jõgi) ja suuremate järvede (Peipsi, Võrtsjärv) ümbruses. Haruharva on teda kohatud merelahtede läheduses.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 23 aastat ja 10 kuud.

Eluviis. Must-harksaba on väga julge ja seltsinguline lind ning teda peetakse maailma arvukaimaks ning edukaimaks röövlinnuks. Paljudes pesitsupiirkondades elab ta inimasustuse lähedal ning hangib toitu prügilatest, majapidamiste hoovidelt ja sadamatest. Nad võivad toitu napsata isegi suuremate röölindude käest ja turulettidelt. Pole ime, kui must-harksaba laseb inimese endale mõne meetri kaugusele, laskmata ennast võimalikust ohust häirida. Saaki varitsedes lendavad nad aeglaselt 10-20 m kõrgusel maapinnast ning sobivat suutäit märgates teevad nad sööstlennu saagi järele.
Pesitsusvälisel ajal kogunevad must-harksabad tihti seltsingutesse. Koos puhatakse puude otsas ning toidurikastes piirkondades käiakse koos ka toitumas.

Pereelu. Must-harksabad pesitsevad tihti väikestes seltsingutes. Pesa ehitavad nad puude otsa. Ehituse eest hoolitseb põhiliselt isaslind: materjaliks kasutatakse valdavalt puuoski, kuid okste vahele pikitakse ka räbalaid, paberit, pappi jm. inimtegevusest tekkinud prahti. Täiskurn on aprilli lõpus - mai alguses. Kurnas on 2-3, harvem 4-5, muna. Haub põhiliselt emaslind, isaslinnu osa haudumisel on väga väike. Haudeperiood kestab keskmiselt 28 päeva. Senikaua, kui emaslind on haudumas ja poegadega pesas, on toiduhankimine isaslinnu töö – nii poegadele kui kaasale. Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 42-45 päeva vanuselt. Pesitsema hakkavad must-harksabad 2-3 aastaselt.

Toidulaud. Must-harksaba on kõigesööja: toitub kaladest, konnadest, pisiimetajatest, roomajatest ning putukatest. Ära ei ütle ta ka raipest ja jäätmetest. Samuti rüüstab ta ka teiste lindude pesi, haarates toiduks mune ja linnupoegi.

Vaenlased.* Suured röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 1-5 paari,Euroopas 65 000-100 000 paari.

Iseärasused. Röövlinnu kohta väga julge, seltsiv, hästi kohanev ning inimest mittekartev.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.com
www.birdguides.com
www.birdsinbackyards.net
www.birdlife.org
LOODUSKAITSESEADUS
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004