Puna-harksaba

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata. Haruldase eksikülalisena kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Puna-harksaba emas- ja isaslinnu sulestikud on ühesugused. Sulestiku üldtoon on roostekarva punakas-pruun, pea ookerjas või valkjas ja tumedate pikilaikudega. Tiivad on pikad, suhteliselt kitsad ning teravatipulised. Tiiva alapoolel tiivatipu lähedal on hästi väljapaistev valge laik. Emaslinnud on isaslindudest natuke kogukamad. Noorlinnud on vanalindudega muus osas sarnased, kuid kael ja kõhualune on tuhmkollased.

Segamini võib ajada. Puna-harksaba aitavad ära tunda sügavalt harkis saba, roostekarva toon ning hele pea. Lennul paistavad tiibade alapoolel selgelt välja kontrastsed valged laigud. Teistest kullilistest aitavad eristada veel ka piklikud tiivad.
Levik ja rändamine. Puna-harksaba on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias, Iraanis, Loode-Aafrikas, Kanaari saartel ning Rohelise neeme saartel. Põhjapoolsetel aladel on ta rändlind, Lõunapoolsetel aladel, alates Vahemere maadest, aga paikne. Eestis on puna-harksaba haruldane eksikülaline.

Kus võib kohata. Puna-harksaba elutseb hea meelega looduslikult mitmekesistel ja lainjatel maastikel, kus avamaastikud külgnevad väiksemate metsatukkade ja saludega.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 25 aastat ja 8 kuud.

Eluviis. Vaatamata oma suurusele on puna-harksaba röövlindude hulgas üks osavamaid lendajaid ja õhus manööverdajaid. Ta võib liuelda sujuvalt ja rahulikult õhuvooludes, kuid järgmisel hetkel jõuab ta märkamatult teha mõne kiire pöörde, manööverduse või sööstlennu saagi tabamiseks.
Puna-harksabad pesitsevad puude otsas. Tihti on nende pesad lähestikku ka teiste harksabadega. Talvisel ajas kogunevad nad seltsingutesse.

Pereelu. Puna-harksabad rajavad pesa kõrgele puude otsa. Pesa materjaliks kasutatakse põhiliselt oksi, kuid ka prügimägedelt leitud räbalad, plastik, paber jms. leiab tihti kasutust. Emaslind muneb aprillis 3-päevaste vahedega 2-4 muna. Haudeperiood kestab 30-35 päeva. Haub põhiliselt emaslind, isaslind “asendab” teda umbes 30 minuti kaupa, kui emaslind toitumas käib. Ka poegade ja emaslinnu toitmine on esialgu isaslinnu töö. Kui pojad suuremad, siis hakkab toitmisel osalema ka emaslind. Pesas olevate poegade vahel on üsna tõsine konkurents. Enamasti kasutavad varem koorunud ning seega tugevamad pojad oma üleolekut ning nokivad nooremaid – enamasti lõppevad sellised juhud väiksema surmaga.
Pesitsema hakkavad puna-harksabad 2-3 aastaselt.

Toidulaud. Puna-harksaba toitub pisiimetajatest, roomajatest, lindudest ja konnadest. Üsna olulisel kohal tema menüüs on ka raiped.

Vaenlased. Puna-harksaba ohustab kõige rohkem põllumajanduses kasutatavad mürgid, mis toidu kaudu jõuavad tema organismi. Ka jahtimine, sobivate elupaikade vähenemine ja konkurents hästikohaneva must-harksabaga võib puna-harksaba arvukusele halvasti mõjuda.

Arvukus. Eestis on puna-harksaba kohatud viimase 10 aasta jooksul 8 korda. Euroopas pesitseb 18 000-28 000 paari.

Iseärasused. Ema hoiatushüüu peale teesklevad noorlinnud surnuid. Seda meetodit kasutataske siis, kui noorlinnud on heinamaadel või niitudel, kuid kusagilt on rebane lähenemas. Rebane lahkub “surnud linnu” juurest teadmisega, et tuleb hiljem tagasi ja võtab saagi kaasa.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.wikipedia.com
www.redkites.co.uk
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004