Suurtrapp

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata. Haruldase eksikülalisena võib suurtrapp Eestisse sattuda oma kevadise ja sügisese rände ajal.   

Välimus. Suurtrapp on Euroopa raskeim lind. Samuti kuulub temale au olla maailma raskeim lendav lind. Isaslinnu sulestiku ülapool on pruun ja alapool valge. Kael ja pea on hallid. Rind ja kaela alaosa kastanpruunid. Pesitsushooajal on isaslinnu kaelal valge kohev sulestik. Tiibade alapool on valge. Emaslind on isaslinnust umbes poole väiksem. Sulestiku üldtoon on samasugune nagu isaslinnul, kuid kael ning rinnaesine on tuhmkollased. Noorlinnud sarnanevad emaslinnuga.

Segamini võib ajada. Tänu oma suurele kasvule ja sulestikule on ta lihtsalt ära tuntav – teisi sarnaseid linde lihtsalt pole.

Levik ja rändamine. Suurtrapp on levinud Loode-Aafrikas, Euroopa ja Aasia mägisteppides Pürenee poolsaarest kuni Mongoolia ja Primorjeni. Eestis on ta väga haruldane eksikülaline.

Kus võib kohata. Suurtrapp asustab lagedaid rohtsteppe, niitusid, jäätmaad ning taliviljapõlde. Kõrget põõsastikku või puistut ta väldib.

Eluiga. Kuni 20 aastat.

Eluviis. Suurtrapp on vaikne ja väga ettevaatlik lind. Toitu otsides kõnnib ta rahulikult, kael püsti. Kuna suurtrapid on suured ja rasked linnud, tõusevad nad õhku hoojooksult. Lennates liigutavad nad tiibu aeglaselt ja korrapäraselt, kuid õhus nad ei liugle.

Pereelu. Suurtrapp pesitseb eraldi paaridena. Talvituspaikadest jõuavad nad pesitsusaladele tagasi varakevadel, tavaliselt märtsis-aprillis. Pesitsema asutakse pärast stepi kuivamist. Paariheitmisele eelneb ka mänguperiood. Isaslinnud kogunevad lagedale alale, kust on ümbruskonnale hea nähtavus. Mängimine toimub kas üksi või mitmekesi. Mängimise ajal ajavad nad sabad lehvikuna puhevile ja lasevad tiivad maani rippu – nii kõnnitakse mänguplatsil edasi-tagasi. Kui emaslinnud mänguplatsile jõuavad, muutuvad isased ägedamaks ning hakkavad omavahel ka kaklema. Tugevam paaritub emaslinnuga mänguplatsil. Mängimine toimub hommikuti varahommikust kella 7-8-ni aprilli keskpaigast mai keskpaigani.
Pärast paaritumist lähevad isas- ja emaslinnu teed lahku. Isaslinnud kogunevad salkadesse ja siirduvad sulgimispaikadesse. Emaslindudel algab aga pesitsusaeg. Pesa ehitab ta mõnda pinnase lohku, mille ta suhteliselt vähenõudlikult kõrtega vooderdab. Täiskurnas on 2-3 muna. Haudeperiood kestab 25-30 päeva. Pärast koorumist ja udusulgede kuivamist lahkuvad pojad pesast, kuid jäävad mõneks päevaks pesa ligidusse. Kui pojad on natuke suuremaks sirgunud, läheb emaslind koos pesakonnaga kõrgema taimestikuga aladele, kus on lihtsam ohu korral varju leida. 35-40 päeva vanuselt saavutavad noorlinnud lennuvõime. Juuli lõpus - augusti alguses kogunevad suurtrapid salkadesse ning hakkavad stepis ringi uitama. Põhjapoolsetelt aladelt hakkavad nad talvituspaikadesse lendama augusti lõpus, lõunapoolsetelt aladelt aga oktoobris.
Pesitsema hakkavad suurtrapid 5-aastaselt.

Toidulaud. Suurtrapp on kõigesööja, kuid menüü on sessoonne. Pesitsusajal toitub ta põhiliselt putukatest. Haruldased pole ka juhud, kus söögiks püütakse mõni konn, hiir või sisalik. Suurtrapp sööb isegi teiste lindude poegi. Pesitusvälisel ajal toitub ta põhiliselt taimede lehtedest, võrsetest ja seemnetest.

Vaenlased. Suurtrapi arvukus on langenud just tänu inimtegevusele: steppide üleskündmine ning jahtimine. Maapinnal pesitsedes ohustavad tema pesitsemist väikekiskjad.

Arvukus. Eestis on kohatud suurtrappi ainult 1954. aastal 2 korda. Kogu populatsiooni arvukus 45 000 isendit.

Iseärasused. Suurtrapil puudub päranipunääre ning seetõttu ei võia nad oma sulestikku. Sulestik on märguv ning pikkade vihmaperioodide korral tekib oht, et sulestik muutub läbimärjaks ning lind võib külmetuda. Ka lendamine muutub raskeks või halvematel juhtudel isegi võimatuks. Sügisel öökülmadega võivad nende sulestikud lausa ära jäätuda.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.com
www.birdlife.org
www.birdguides.com
www.rspb.org.uk
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004