Väiketrapp

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla

Millal võib Eestis kohata. Väga haruldase eksikülalisena kindlat kohtumisaega ei ole.

Välimus. Väiketrapp on umbes tedresuurune lind. Pesitsusajal on isalinnu sulestiku ülapool üldtoonilt hall peene lainja mustriga, alapool aga valge. Pea on hall ja kael on must, ääristatud kitsa valge triibuga. Tiivad on piklikud ja tiibade alapool on silmapaistvalt valge. Emaslinnu sulestik sarnaneb muus osas isaslinnu omaga, kuid tal pole kaelal uhket musta kitsaste valgete servadega “kraed”. Pesitusvälisel hooajal kaotab ka isaslind oma must-valge kaelasulestiku, mis asendub märksa tagasihoidlikuma hallikaspruuni sulestikuga.

Segamini võib ajada. Tänu oma suurusele ja sulestikule on väiketrapp teistest lindudest lihtsasti eristatav.

Levik ja rändamine. Väiketrapp pesitseb põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas ja paiguti Kesk-Aasias. Lõunapoolsed linnud on paiksed, mujal pesitsevad linnud siirduvad talveks aga lõunapoolsetele aladele.

Kus võib kohata. Väiketrapp pesitseb kuivadel kultuurmaastikel, viljapõldudel, rohustepis, niitudel ja mujal, kus on piisavalt kõrge taimestik. Harvem on teda nähtud hõredates korgitammepuistutes.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Väiketrapp toitub maapinnal aeglaselt jalutades ja sobivat suutäit otsides.
Talvisel ajal koonduvad nad suurtesse parvedesse.

Pereelu. Väiketrapp pesitseb eraldi paaridena. Pesitsema asumisele eelneb mänguperiood, mille käigus üritavad isaslinnud emaslindu ära võluda. Mängu käigus trambitakse jalgu vastu maad ja karatakse õhku kuni 1,5 m kõrguseni. Lisaks tehaks ka väiksemaid lennuringe, mida saadab tiibade vihisev heli.
Pesa paikneb mõnes pinnases lohus, mis vooderdatakse kõrtega. Täiskurn on mais ja selles on tavaliselt 3-5 muna. Haudeperiood kestab 20-21 päeva. Haub ainult emaslind, isaslind viibib sel ajas pesa läheduses. Koorunud poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahülgajad: pärast udusulgede kuivamist hakkavad nad pesa läheduses ringi jalutama, mõne päeva pärast aga lähevad nad pesast kaugemale kõrgema taimestiku sisse, kus on ohu korral kergem varju leida. Augustis 2-2,5 kuu vanuselt on pojad juba vanalindude suurused ning siis koonduvad väiketrapid salkadesse ja hakkavad koos ringi uitama.

Toidulaud. Väiketrapp toitub putukatest, väikestest loomadest, seemnetest ja taimeosadest.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes ohustavad teda väikekiskjad. Väiketrappi on peetud väärtuslikuks jahilinnuks ning läbi jahtimise on liigi arvukus tublisti vähenenud. Ka steppide ülesharimine ja seeläbi sobivate elupaikade vähenemine on liigi arvukusele negatiivselt mõjunud. Kahjulikku mõju väiketrapi arvukusele avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad mürgid.

Arvukus. Eestis on kohatud väiketrappi 4 korda, viimati 1935. aastal. Kogu liigi arvukus 240 000-260 000 isendit.

Iseärasused. Väiktrapp on ainus trapiliik kes häälitseb -- lühidalt ja karedalt turtsudes.

Kasutatud allikad:
www.wikipedia.com
www.birdlife.org
www.birdguides.com
http://cat.inist.fr
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004