Väänkael

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis.   III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Kuna väänkaelad käivad Eestis pesitsemas, siis saab neid näha kevadest kuni sügiseni, mil nad meie maile saabuvad ja siis siin pesa punuma ja järglasi kasvatama hakkavad. Parim aeg väänkaelasid näha on ikkagi kevad, sest siis on nad väga häälekad ja siis on meie mail peatumas ka läbirändajad.

Välimus. (vaata pilte) Väänkael püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Mõlemast soost vanalinnud näevad samuti sarnased välja.

Segamini võib ajada... Kuna väänkael on niivõrd omapärase välimuse ja kaitsevärviga, siis on teda raske kellegi teisega segamini ajada.

Levik ja rändamine. Väänkaelad on levinud üle terve Eesti ja on igal pool tavalised haudelinnud. Talvituma lennanud linnud saabuvad tagasi aprilli keskpaigas. Sügisränne algab septembris vahel harva ka oktoobris.

Maailmas on väänkaelade pesitsusladaeks Euroopa, Põhja- ja Kesk-Aasia ning Loode-Aafrika. Talvitumas käivad väänkaelad Kesk-Aafrikast lõuna pool ning Lõuna-Aasias.

Kus võib kohata... Väänkaelad eelistavad hõredamaid puistuid nagu metsatukad, puisniidud ja pargid. Väänkaelasid kohtab ka linnaparkides.

Eluiga. Kuni 6 aastat.

Eluviis. Tulenevalt väänkaelade kaitsevärvusest ja oskusest sulanduda ümbritsevasse keskkonda on nad külalltki peidulise eluviisiga linnud. Samas on nad väga häälekad, eriti tihti kuuleb väänkaelade hõikeid kevadeti.

Pereelu. Väänkaelad erinevalt teistest rähnidest ise omale pesa ei toksi, vaid kasutavad teiste lindude poolt loodud või looduslikke õõnsusi. Kuna väänkaelad on hilised pesitsejad, sest emaslind hakkab munele alles mai lõpus või juunis, siis pesapaika otsides hävitatakse tihti juba sobivasse õõnsusesse sissekolinud teise linnu pesa, munad või pojad. Väänkaelad on pesakohta otsides väga valivad ja seepärast võivad otsingutel hävitada mitmeid pesi enne, kui endale sobiva leiavad. Emaslind muneb pessa 7-10 muna, mida mõlemad linnud vaheldumisi 12-14 päeva hauvad. Pojad lennuvõimestuvad ja lahkuvad pesast 18-22 päeva pärast ja saavad suguküpseks ühe aasta vanustena.

Toidulaud. Väänkaelad on sipelgatoidulised linnud, tarvitades nii sipelgaid kui ka nende nukkusid. Väga harvadel juhtudel võivad väänkaelad süüa ka teisi putukaid ja tigusid.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi väänkaeltel pole.

Arvukus. Eestis pesitseb erinevatel andmetel 3000-6000 paari väänkaelasid.

Euroopas pesitseb 280000 - 500000 paari väänkaelasid.

Iseärasused. Kuna väänkaelad on hilised pesitsejad, sest emaslind hakkab munele alles mai lõpus või juunis, siis pesapaika otsides hävitatakse tihti juba sobivasse õõnsusesse sissekolinud teise linnu pesa, munad või pojad. Väänkaelad on pesakohta otsides väga valivad ja seepärast võivad otsingutel hävitada mitmeid pesi enne, kui endale sobiva leiavad.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
BTO Birdfacts
Max Planck Institute