Käblik - meie teine pisikene

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Käblik ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Käblikuid võib Eestis aastaringselt kohata, sest vaatamata sellele, et enamus linde lendab lõuna poole talvituma, jäävad siiski mõned julged siia talve trotsima. Parim aeg käblikute otsimiseks on aga kevad, sest siis saabuvad meie linnud ja jäävad hetkeks tiibu puhkama edasirändajad.

Välimus. (vaata pilte) Käblik püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Mõlemast soost vanalinnud näevad samuti sarnased välja.

Segamini võib ajada... Kuna käblik on Eesti lindudest pisemate arvestuses teise kohal, siis on raske teda kellegi teisega segamini ajada. Võsaraat võib küll kohati sarnane välja näha, kuid on siiski poolteist korda suurem kui käblik. Käblikul on ka märgatavalt pisem saba ja kui ta selle püsti peaks ajama, siis on selge, kellega tegu.

Levik ja rändamine. Käblikud on levinud üle terve Eesti ja on igal pool tavalised haudelinnud. Talvituma lennanud linnud saabuvad märtsis-aprillis. Sügisränne algab septembris ja kestab läbirändajate toel kuni novembrini. Maailmas on käblikud levinud üle terve Euraasia ning Põhja-Ameerika.

Kus võib kohata... Käblikud eelistavad tihedaid ja ärakasvanud elupaiku. Seepärast näebki käblikuid toimetamas võserikes, tuulemurrus, kuusetihnikutes ja mujal rägastikus, kus leidub rohkesti varjumispaiku.

Eluiga. Kuni 6 aastat.

Eluviis. Käblikud on väga püsimatud linnud ja keksivad muudkui ringi oksalt oksale. Tundub, nagu ei peatuks nad hetkekski. Üldiselt on nad kartlikud ja varju armastavad linnud, vaid hädaohu korral muutuvad häälekateks kädistajateks.

Pereelu. Käblikute pereelu on täitsa omapärane. Kõigepealt hõivad territooriumi isaslind, millest ta kõigile kuskil väljapaistval kohal lauldes teada annab. Siis ehitab ta 5-7 poolvalmis pesa ning hakkab neid emaslinnule demonstreerima. Emane valib välja ühe pesa, ehitab selle lõpuni ning muneb sinna 5-7 muna. Kuna isaslinnul on nüüd veel mitu vaba pesa, siis ta meelitab sinna veel kuni paar emast hauduma. Niimoodi ei saagi isane tegeleda millegi muu, kui territooriumi kaitsmisega ja emaste külastamisega, mistõttu ta haudumisel ja poegade toitmisel eriti ei osale. Emased hauvad mune üksinda 14-15 päeva. Koorunud pojad lennuvõimestuvad 15-18 päeva möödudes ja saavad suguküpseks ühe-aastaselt.

Toidulaud. Suvel söövad käblikud kõiksugu väheliikuvaid putukaid nagu ämblikke, lutikaid ja mardikaid. Sügise poole hakkavad toituma ka seemnetest ja marjadest.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi käblikutel pole, kuid nagu värvuliste puhul ikka, võivad käblikudki langeda mõne pisema ja kiire röövlinnu ohvriks. Rööv- ja nuuskurloomad võivad ka nende pesi rüüstata.

Arvukus. Eestis pesitseb erinevatel andmetel 200-300 tuhat paari käblikuid. Euroopas pesitseb 21-36 miljonit paari käblikuid.

Iseärasused. Käblik on Eestis pöialpoisi järel teisena kõige väiksem lind.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
BTO Birdfacts
Max Planck Institute