Rabahani

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Rabahani on Eestis läbirändel märtsis-aprillis ja septembrist novembrini.

Välimus. Rabahani on suur hani, tumehallika ülakeha, pruunika pea ja kaela ning hallikaspruunide (ka täitsa pruunide) tiibadega. Tiibadel on ka valget. Alakeha on heledam hallikaspruun. Rabahane nokk on oranzh, juurelt ja otsast must. Jalad on oranzhid.

Segamini võib ajada... Hallhanega. Rabahane üldpilt on tunduvalt tumedam, pea ja kael tumepruunid, nokk otsast must. Samuti puudub rabahanel hallhanele iseloomulik tiiva hele esiserv. Erinevad on ka häälitsused lennul.

Levik ja rändamine. Rabahani pesitseb Põhja-Euraasia arktika piirkonnas, talvitub Euraasia lõunapoolses osas ja ka Jaapanis.

Kus võib kohata... Elupaigana eelistab soid ja luhtasid, samuti järvi.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 25 ja poole aasta.

Eluviis. Rabahaned rändavad suurtes parvedes, moodustades õhus V kujulise kujundi. Samuti toituvad suurtes parvedes. Rabahani pesitseb rohkem omaette, kuigi pesad võivad olla lähestikku, kolooniaid ei moodusta.

Pereelu. Rabahani ehitab pesa maapinnale mõne puu või võsa varju vee lähedale. Pesamaterjaliks kasutab rohtu ja sulgi. Emane muneb pessa 4-6 muna ning haub neid 28-29 päeva. Isahani valvab samal ajal pesa. Pojad on koorudes kohe ise võimelised end toitma. Vanalinnud juhatavad pojad toidukohtadele ja hoiavad neil silma peal. Hanepojad saavad lennuvõimeliseks ca 2 kuu vanuselt, pesakond on koos kuni järgmise aasta pesitsemiseni. Rabahanel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Sööb ainult taimset toitu - taimeosi, vilja jms.

Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad. Ohuks on ka inimtegevus põldudel ja heinamaadel.

Arvukus. Eestis on rabahani arvukas läbirändaja, siin viibib rände ajal kuni paarkümmend tuhat lindu. Euroopas pesitseb 140 tuhat paari, talvitub üle 400 tuhande linnu. Mõni üksik lind võib ka Eestis talvituda.

Iseärasused. Mõned ornitoloogiaühingud on rabahane kaheks liigiks lahti löönud -- teine liik on Anser serrirostris. Liik eraldati lähtuvalt elupaigast.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.euring.org
www.oiseaux.com
L. Jonsson 'Euroopa linnud' Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004