Hahk

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Saabub rändlinnuna tavaliselt märtsis-aprillis, pesitseb arvukalt ja lahkub novembris. Üksikud isendid talvituvad.

Välimus. Väikese hane suurune matsakas suur partlane. Hundsulestikus isane on edeva valkja selja ja põskedega, rinnalt roosakas, musta kõhualuse ja sabaga. Kuklal esineb rohekat tooni. Puhkesulestik pärast pesitsemist on tume, peaaegu must, valgete küünra-kattesulgedega. Emaslinnu sulestik on oma asualal enamasti äärmiselt hästi  varjet pakkuv hallikaspruun tihedalt ja kergelt tumedavöödiline kombinatsioon, mille toonid võivad varieeruda kreemikast ruskeni. Ka noorlinnud on algselt pruunikashallid. Lühike kael, küllaltki jäme hallikas, vahel ka roheka varjundiga nokk.

Segamini võib ajada... Ega vist väga kergesti kellegagi. Eriti isaslindu. Äärmisel juhul emahahka suuremate partide või vaeraste emaslindudega. Haha suur matsakas kogu, jäme ja lühike kael ning teistest partidega võrreldes vähem lapik nokk eristavad selleks piisavalt.

Levik ja rändamine. Tavaline veelind Põhja-Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika rannaaladel. Euroopas ulatub leviala arktilistelt saartelt põhjas kuni Loode-Prantsusmaani lõunas. Põhjapoolseimad pesitsejad (alates Teravmägedest kuni jäätuva mere piirini lõunas) rändavad talvituma pisut lõuna poole. Rändetee on seejuures suhteliselt lühike. Jäävabades vetes pesitsejad nt. Lääne –Euroopas jäävad suures osas ka talveks paigale.

Kus võib kohata... Merelahtedel ja saarte ümbruses. Hahk armastab sügavamat vett ja siseveekogudele ei tule. Isaslinnud kogunevad juba maikuus, emaste haudumise ajal suurte parvedena avamerele sulgimiseks ja toitumiseks, emaslinnud järgnevad neile koos poegadega juunis-juulis.

Eluiga. Kuni 20 aastat.

Eluviis. Kuival maal kohmakas, kuid vees vägagi osav. On võimeline sukelduma kuue meetri sügavuseni (üksikud vaatlused kuni 30 m) ja olema vee all pisut üle minuti. Vee all liikumiseks kasutab lisaks lestadele ka tiibu. Tegutseb kolooniate ja parvedena, mille suurus kõigub mõnest või kümnest linnust kuni tuhandeteni.

Pereelu. Pulmamängul isase hüüd kume „auu-u”, millele emane vastab madala kokutamisega „kok-ok-ok” või madalalt „körr, krö”. Paaritumistseremoonia toimub vees. Paarid moodustuvad reeglina üheks aastaks. Pesa teeb merelähedasesse maapinnalohku, mille vooderdab udusulgedega. Emaslind muneb 4-6 rohekashalli muna. Haudeaeg 25-26 päeva, mille ajal emaslind paastub. Oma varjevärvuse tõttu on emaslind äärmiselt raskesti märgatav ja jääb sellele lootes pesale kuni viimase hetkeni ka vaenlase lähenedes. Peale koorumist on pojad koheselt ujumisvalmis. Ema kantseldab noorlinde veel 65-75 päeva peale koorumist.

Toidulaud. Toitub kuni 40 mm suurustest rannakarpidest ja vähilaadsetest. Toitu hangib nii osavalt sukeldudes kui ka madalas vees küünitades. On täheldatud, et erinevalt teistest partidest-hanedest on aeg-ajalt võimeline kätte saama ja sööma ka väiksemaid kalu. Taimetoitu eriti ei tarvita. Haha tugev ja mitte eriti lame nokk ongi kohastunud karpide kinnituskohast lahtikangutamiseks ja põhjamudas kaevamiseks. Karpe neelab koos kojaga, mille tugev magu söödavast osast eraldab, Koja jäänused väljutatakse räppetompudena.

Vaenlased. Merikotkas, rebane. Poegi ja mune ohustavad olulisel määral kajakad, aga ka varesed.

Arvukus. Eestis pesitseb 15-20 tuhat paari, Euroopas 840.000-1.200.000 paari neist  u. 450 000 Islandil ja u. 600 000 Läänemerel. Euroopas talvitub üle 1,7 miljoni linnu.

Iseärasused. Hahasuled on juba ammustel aegadel tuntud kui üks parimaid teadaolevaid soojustusmaterjale, mida on sajandeid kasutatud ja ka praegu kasutatakse nii polaar- kui alpinistiriietuse soojustamiseks, samuti magamiskottide täidisena. Oma kerguse ja soojapidavuse suhte poolest ületab haha udusulg enamikku tänapäeva kunstmaterjale. Sealjuures on udusulgede kogumine traditsioonilisel viisil ka hahkadele ohutu, kuna sulgi kogutakse peale pesitsemist mahajäetud pesadest.

Kasutatud allikad.
L. Jonsson „Euroopa Linnud”, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2000
http://de.wikipedia.org/wiki/
http://www.aquatic.uoguelph.ca/BirdS/
http://www.reuber-norwegen.de/
www.birdlife.org
Oma kogemused