Jääkaur

Kaitse Eestis. Jääkaur ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Jääkaur on meil väga harv eksikülaline, seepärast on raske öelda, millal teda Eestis kohata võib. Kindlat reeglit lihtsalt pole. Eks need eksikülalised siia rände ajal satuvad, seega tasub nii kevadel kui ka sügisel tähelepanelik olla ja võib olla naeratab õnn ning saab Eestis üliharuldas jääkauri näha.

Välimus. (vaata pilte) Jääkaur vahetab sõltuvalt aastaajast sulestikku, olles talvesulestikus natuke kahvatum kui suvel ja ilma tumeroheliste peasulgedeta. Emas- ja isaslinnud on üksteisest erinevad. Isane on mustvalge-kirju keha ja sügavrohelise pea ning silmapaistvalt punase silmaga. Emane seevastu on tuhmpruun, heleda laiguga rinnal ja lõual. Silmgi on pruun.

Segamini võib ajada... Tundrakauriga, kuid seda pigem emaslinde jälgides, sest isastel on erinevat värvi pead - jääkauril sügavroheline, tundrakauril tumelilla. Kuigi teravas valguses võivad mõlemad pead paista mustana, siis aitab määramisel erinev nokavärv. Jääkauril on nokk tumehall, tundrakauril helebeež.  Palju raskem on aga üksteisest eristada emaslinde. See nõuab juba väga täpset silma ning linnumääraja olemasolu.

Levik ja rändamine. Jääkaurid pole Eestis levinud linnud, vaid väga harvad eksikülalised, kes oma põhjapoolsetelt rändeteedelt kõrvale kaldudes võivad ennast meie mail näidata.

Jääkaurid pesitsevad Islandil, Gröönimaal, Põhja-Šotimaal ja Põhja-Ameerikas. Talvitumas käivad nad Lõuna- ja Loode-Aafirkas ning Lõuna-Euroopas ja -Ameerikas.

Kus võib kohata... Rände ajal võib jääkaure kohata Eesti rannikuvetes.

Eluiga. Kuni 20 aastat.

Eluviis. Jääkaur on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi kauridele eriti ei meeldi, ohtu väldivad nad pikkade sukeldumistega, vaid tõelise hädaohu korral tõusevad nad lendu, kuid vajavad selleks päris pikka hoojooksu. Niimoodi näeb neid väljaspool rändeaega väga harva lendamas.

Pereelu. Jääkaurid rajavad oma pesad mõnele mättale järve kaldal või siis taimestiku sisse otse vee lähedale, kust saab mugavalt kohe vette liuelda. Emaslind muneb mais-juunis kaks muna. Mõlemad vanalinnud hauvad mune 24-25 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 70-77 päeva möödudes.

Toidulaud. Jääkaurid toituvad peamiselt kaladest, kuid söövad lisaks ka selgrootuid ja kahepaikseid. Toitu püüavad jääkaurid tavaliselt kuni 5 meetri sügavusest veest.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi jääkauridel ei ole. Küllaga satuvad nende pesad ohtu, sest vanad nuuskurid rebased armastavad just kaldaäärseid toitu otsides kammida.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare ei ole. Läbirändel on nähtud üksikuid isendeid.

Euroopas pesitseb 700 - 2000 paari jääkaure.

Iseärasused. Jääkaurid on väga osavad sukeldujad, kes püüavad kalu välkkiirelt ja täpselt.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
NatureServe Explorer
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides