Järvekaur

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Kuna järvekaur on meil äärmiselt vähearvukas pesitseja, iga-aastane talvituja kui ka arvukas läbirändaja, siis võib teda igal aastaajal kohata. Kõige arvukamalt on aga järvekaure meie vetes näha kevadrände ajal. Kevadränne kestab aprillist-juunini.

Välimus. (vaata pilte) Järvekaur vahetab sültuvalt aastaajast sulestikku, olles talvesulestikus ülalt pruunikashall ja altpoolt valge. Hundsulestikus kaurid on hoopis ilusamad halli pealae ning mustvalge kirju ülapoolega. Emas- ja isaslind on üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Punakurk-kauriga, kuid seda ainult eemalt vaadates, sest neil kahel on sarnased peakujud. Teistel kauridel on laup palju tervam kui järvekal ja punakurgul. Lähemalt pole aga määramine raske, sest punakurgu punane kurgualune hakkab kohe silma.

Levik ja rändamine. Eestis pesitseb igal aastal vaid 5-10 paari järvekaure, seega on järvekaurid Eestis väga harudlased linnud. Küllaga näeb kaure tihedamini rände ajal, mil Eestis läbivad ka paljud mujal elavad kaurid. Talvitujaidki olenevalt jääoliudest 200-1000 lindu.

Kus võib kohata... Rände ajal näeb järvekaure nii Eesti rannikuvetes kui ka suurematel siseveekogudel, pesitsevad kaurid mõned suuremal järvel või rabalaukal.

Eluiga. Kuni 27 aastat.

Eluviis. Järvekauride toidueelistused nõuavad neilt suurepäraseid sukeldumisoskusi. Sest teisiti lihtsalt pole võimalik kalu kätte saada. Järvekaure peetaksegi linnumaailma osavaimateks kaluriteks.

Pereelu. Järvekaurid rajavad oma pesad mõnele mättale järve kaldal või siis otse taimestiku sisse otse vee lähedale. Emaslind muneb mais-juunis kaks muna: Mõlemad vanalinnud hauvad mune 28-30 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 60-65 päeva möödudes.

Toidulaud. Järvekaurid toituvad peamiselt kaladest, vaid merel olles süüakse lisaks ka vähjalisi, usse ja limuseid.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi järvekauridel ei ole. Küllaga satuvad nende pesad ohtu, sest vanad nuuskurid rebased armastavad just kaldaäärseid toitu otsides kammida.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare arvatakse olevat vaid 5-10. Talvitumas kohatakse Eestis igal aastal 200-1000 isendit.

Euroopas pesitseb 16000 - 22000 paari järvekaure

Iseärasused. Järvekaurid on väga osavad sukeldujad, kes püüavad kalu välkkiirelt ja täpselt.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
NatureServe Explorer
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides