Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Koldvint

Koostanud: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Koldvint saabub aprillis ja lahkub oktoobris.

Välimus. Koldvint on jämeda kaelaga ja väikese nokaga vintlane. tema alakeha on tugevate triipudega. Isaslind on sidrunikollase peaga ja rinnaga, emaslindudel ja noortel on kollast ainult alakehal. Keha pealpool on pruunikashall, veidike kollast sees.

Segamini võib ajada... Talvikesega, siisikesega ja rohevindiga. Talvikesel ei ole tiibadel kollast nagu koldvindil ja alakeha tagumine pool on väga hele. Erinevalt siisikesest on koldvindi pealael laigu asemel õrn triibuline muster. Rohevindist eristavad teda pealael ja keha allosas olevad triibud. Segamini võib veel ajada ka puurist pääsenud kanaarilinnuga.

Levik ja rändamine. Koldvint pesitseb Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Aafrikas. Lõunapoolsemad linnud on paigallinnud, põhjapoolsemad rändavad talveks lõuna poole.

Kus võib kohata... Koldvindile meeldivad avarad metsad ja pargid, kus on okaspuid.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 12 aastat.

Eluviis. Koldvint liigub väljaspool pesitsusaega parvedes, tihti koos teiste vintidega. Toitu otsib peamiselt maapinnalt.

Pereelu. Koldvint ehitab mai teises pooles. Peaspuuks on rohkem okaspuu, harvem lehtpuu. Pesa koosneb peenikestest okstest, taimedest, sulgedest. Emane muneb pessa 2-5 muna ning haub neid 11-13 päeva. Harva aitab ka isaslind haudumisel. Pojad lennuvõimestuvad 13-18 päeva peale koorumist. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 1 aastaga. Koldvindil on tavaliselt 2 kurna aastas.

Toidulaud. Sööb peamiselt seemneid, harvemini ka selgrootuid.

Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 50-100 paari, Euroopas pesitseb 8,3-20 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.birdguides.com
www.avibirds.com
L. Jonsson 'Euroopa linnud' Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004

Kommenteerimiseks logi sisse!


Koldvint ++
Serinus serinus
Kehapikkus. 12 cm.

Kaal. 22 g.

Tiibade siruulatus. 13 cm.