Kanakull - metsade lind

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.)

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib kanakulle kohata aastaringselt, sest meil pesitsevad linnud üldiselt lõunapoole ei suundu. Küll aga lisandub meile talveks põhjapoolt sisserändajaid. Selle loogika kohaselt on harva kohatavale kanakullile talvel suurem tõenäosus pilk peale heita.

Välimus. (vaata pilte) Kanakullid püsivad aastaringselt sarnases sulestikus -- pealtpoolt pruunikas, altpoolt kontrastselt tumedatriibuline. Küll aga erinevad emas- ja isaslind üksteisest suuruse ja kaalu poolest. Silmad on kanakullil kollased; nokaots must, nokatüvi kollane; jalad on kollased.

Segamini võib ajada... Väga tihti raudkulliga. Eriti raske on näiteks lennus eristada kanakulli isas- ja raudkulli emaslindu, sest kanakulli pisike isaslind on suuruselt sarnane raudkulli suurele emaslinnule. Paigal istuvaid linde vaadeldes on peamiseks eristamistunnuseks rindkere sulemuster.
Segamini võib ajada ka hiireviuga. Peamiselt teevad seda talunikud, kes süüdistavad kanakulli tihti hoopis metsnugise poolt ära viidud kanade eest ja kiruvad, et: "Näed, jälle kurjam tiirutab siin!" Üldiselt on siis tegemist hiireviuga, sest kanakullid taeva all ei tiiruta.

Levik ja rändamine. Rändavad ainult oma areaali, mis koosneb Euroopa ja Põhja-Aasia okasmetsadest ning Põhja-Ameerika puistudest, põhjapoolsemad linnud.

Kus võib kohata... Kanakull on suurte metsade lind, kes satub avamaastikele harva. Seepärast on ka tema nägemine raskendatud. Kohtumine päädib tavaliselt kuskilt varitsuskohalt õhku tõusva linnu sabasulgede vilksamisi nägemisega. Alles hääl annab tunnistust puu otsas istujast.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Emased elavad kauem, peamiselt oma suurema kehakaalu tõttu, milles on rohkem varusid karmide põhjamaiste talvedega toimetulekuks. Maksimaalne teadaolev eluiga on pea 16 aastat.

Eluviis. Kanakull on väga varjatud eluviisiga, isegi oma häälekasutuses on ta väga napisõnaline, mistõttu on tema leidmine raskendatud. Kanakulli territooriumil on linnupaari tihti kasutada mitu pesa, mida erinevatel aastatel vahetatakse. Pesad ehitavad nad üldjuhul ise, kuid on täheldatud ka teiste lindude pesade kasutamist.

Pereelu. Parim aeg kanakulli vaatlemiseks on pulmamängu periood, sest siis on linnud häälekamad ja nähtavamad. Nende pulmatralli juurde kuulub oma territooriumi kohal taeva all paaris kukerpallitamine.
Pesitsusterritooriumile saabuvad linnud juba märtsis ning asuvad pesa kohendama, et aprilli lõpuks või mai alguseks kolmest kuni neljast munast koosnev kurn muneda. Haudumiskohustusi täidab peamiselt emane, vaid tema toitumise ajaks (toidu toob emasele isane) võtab munade eest hoolitsemise üle isaslind. Haudeperiood kestab 35-42 päeva ja teist samapalju võtab aega noorte kanakullide lennuvõimeliseks saamine. Suguküpseks saavad noorlinnud 2 aastaselt.

Toidulaud. Kanakullide toidulaud sõltub tihti ka soost, sest suurem emane on võimeline jahtima kogukamat saaki, nagu näiteks jänesed. Põhilise osa kanakulli toidust moodustavad metsakanalised, rästad, varesed ja pisinärilised.

Vaenlased. Kanakull on suur lind, kellel on vähe vaenlasi. Mõningaid raskusi võib kanakullil olla pesitsusaja haudumisperioodil, kui teised suured röövlinnud (kullid, kakud) võivad teda üllatada. Pasknäärid ja varesed on valmis rüüstama kanakulli pesi, kui vanalind mingil põhjusel kauemaks eemale peaks jääma.

Arvukus. Kanakulli arvukus on olnud pidevas languses, eelkõige sobivate elupaikade kadumise tõttu. 2005.-2006. aasta andmetel arvatakse Eestis pesitsevat vaid 400-600 paari kanakulle. Talvisel perioodil võib sisserändavate talvitujate tõttu Eestis leiduda kuni kolm korda rohkem kanakulle. Euroopas pesitseb 160-210 tuhat paari kanakulle.

Iseärasused. Kanakull on julge pesakaitsja, on täheldatud ka rünnakuid inimestele. Kakkudele omaselt päris inimese pihta kanakull küll ei lenda, vaid sööstab viimasel hetkel üles tagasi.

Kasutatud allikad.
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg
Wikipedia
Animal Diversity Web
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea