Ööhaigur

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis on ööhaigur eksikülaline. Meile võib ta sattuda kevadise ja sügisese rände ajal.   

Välimus. Ööhaigur on keskmise suuruse ja jässaka kehaga haigur. Pealagi ja selg on tumehallid/mustad sinakashalli läikega. Laup ja kere alapool on aga kahkjas-valged. Tiivad, tagaselg ja saba on hallid. Nokk on musta värvi ning suhteliselt lühike ja tugev. Silma vikerkest on punane. Jalad on kollakasrohelised ja suhteliselt lühikesed. Noorlinnud on pruunid, kuid nende sulestikul on ka valged ning hallikad laigud. Kevadel paarumisajal on isaslinnul kuklas 2-4 pikka ja peent valget ilusulge. Isaslind ja emaslind on sarnased, kuid isane on natuke suurem.

Segamini võib ajada... Ööhaigur on lihtsalt äratuntav ning üldjuhul teda mõne teise liigiga segamini ei aeta.

Levik ja rändamine. Ööhaigur on levinud alates Hispaania lõunaosast ja Ungarist ida suunas kuni Balhašini. Ta pesitseb ka Lõuna ja Kagu-Aasias, Jaapanis, Lõuna- ja Loode-Aafrikas, Madakaskaril ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Talvitub Aafrikas, vähesel arvul ka Vahemere maades.

Kus võib kohata. Oma leviala piires võib ööhaigrut kohata enamasti veekogude läheduses ning soistel ja tiheda puiskasvuga aladel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat ja 4 kuud.

Eluviis. Ööhaigrud on öise eluviisiga linnud: õhtust hommikuni käivad nad toitumisretkedel, päeval aga puhkavad puudel ja põõsastel. Põhiline jahipidamine toimub madalas rannikuvees ja roostikes. Tavaliselt nad seisavad või jalutavad aeglaselt madalas vees ja ootavad ning seiravad sobivat saaki.
Ööhaigrud pesitsevad kolooniatena kõrgete puude otsas. Üsna sagedasti moodustavad nad segakolooniaid teiste liikidega. Koloonias pesitsedes võib nende arv ulatuda 2000-5000 linnuni. Ühe puu otsas võib pesitseda 10-15 paari. Nad on üsna häälekad linnud, eriti pesitsemise ajal.

Pereelu. Ööhaigur ehitab pesa puu otsa. Kui puid on vähe, aga pesitsuspiirkond muidu sobilik, siis harva rajab ta pesa ka pillirootihnikusse. Pesakoha valib isaslind. Tavaliselt ehitab isaslind pesapõhja valmis ning meelitab emaslinnu oma kätetööd ja pesapaika vaatama. Kui kõik sobib, ehitavad nad koos pesa lõpuni ning hakkavad peret looma. Ööhaigur on monogaamne liik. Täiskurnas on tavaliselt 3-5 muna. Emaslind muneb kahepäevase intervalliga. Haudumine algab pärast esimese muna munemist ning kestab 23-26 päeva. Hauvad mõlemad vanemad, ka poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 2 nädala vanuselt ja hakkavad pesapuu okstel oma esimesi samme tegema. Niimoodi pesapuule turnima jäävad nad veel kolmeks nädalaks ning siis hakkavad nad juba oma esimesi lende tegema. 6-7 nädala vanused noorlinnud lendavad juba hästi ja hakkavad ise toitumisretkedel käima. Noorlinnud saavad suguküpseks kaheaastaselt.
Kui ööhaigrul esimene kurn ebaõnnestub või hävib, loovad nad uue kurna.

Toidulaud. Ööhaigru põhitoiduks on kalad, konnad, koorikloomad ning veeputukad. Ka väiksemad imetajad on tema menüüs üsna sagedased. Öähaigur võib rüüstada ka teiste lindude pesi, haarates saagiks kas mune või linnupoegi.

Vaenlased. Oma kala-isu tõttu ei meeldi ööhaigrud tihtipeale kalameestele ning kalakasvandustele ja seetõttu peetakse neile jahti, et ööhaigrud inimesega võimalikult vähe kalavarudele konkureeriks.

Arvukus. Eestis on ööhaigrut kohatud viimase 10 aasta jooksul 1 kord. Euroopas pesitseb 45 000 – 52 000 paari.

Iseärasused. Vees toitumisel oskab ööhaigur kasutada endale sobivamate toidupalade ligimeelitamiseks peibutisobjekte: nt. paneb mõne putuka veepinnale ning jääb ootama, millal mõni kala vm vee-elukas seda haarama tuleb.

Ööhaigrud ilmselt ei erista omi poegi teiste pesakondade omadest ning toidavad tihti võõraid poegi (siis kui noorlinnud on pesast lahkunud ja turnivad pesapuul ringi).

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birds.cornell.edu
http://animaldiversity.ummz.umich.edu
www.birds.cornell.edu
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Ensüklopeediakirjastus
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980