Rooruik

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Eestisse saabuvad aprillis. Lahkuvad meilt oktoobris.

Välimus. Seljaosa on pruunikas, alapool tumedam. Külgedel on kitsad valged triibud vaheldumisi mustade laiade triipudega. Nokk on helepunane, pikk ja veidi kõvera otsaga. Rooruigil on pikad varbad ja punased jalad.

Segamini võib ajada. Taidaga, rukkirääguga ja täpikhuigiga. Taidast eristab teda sulestik, pikem nokk ja rooruik on väiksem kui tait. Rukkirääk on heledam ja ta nokk on lühem. Täpikhuik on heledam ja lühema nokaga kui rooruik.

Levik ja rändamine. Pesitseb Euraasia luhtadel ja soistemates piirkondades. Lõuna pool on rooruik paigallind, põhjapoolsed isendid lendavad lõuna poole talvituma -- Euroopa linnud peamislt Põhja-Aafrikasse.

Kus võib kohata. Roostikes, rannikutel, järvede ääres ja soodes.

Eluiga. 3 – 5 aastat. Pikimi eluiga on 8 aastat ja 10 kuud.

Eluviis. Lind on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsusperioodil.Toitu otsibnokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi.

Pereelu. Pesa asub tihedas taimestikus ja on ehitatud kuivadest kõrtest. Pesas on 6–11 muna. Hauduvad mõlemad vanalinnud ja haudevältus kestab 19–22 päeva. Haudumise eest hoolitseb emane, väga harva ka isaslind aitab. Pojad on pesahülgajad. Lennuvõimekuse saavutavad pojad 20–30 päeva vanuselt, suguküpsuse 1 aastaselt. Rooruigul on 1-2 kurna aastas.

Toidulaud. Toitub putukatest, ämblikutest, limustest.

Vaenlased. Ohustab sobivate elupaikade hävitamine. Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 300-1000 paari, Euroopas 140-360 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 20 tuhande linnu.

Iseärasused. On olnud jahilinnuks, kuid teda on raske tabada.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.rspb.org.uk/
www.birdlife.org
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005