Tai e. tiigikana

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Kevadel saabub aprilli keskpaiku ning lahkub septembris-oktoobris.

Välimus. Tait on välimuselt eristuv liik tumeda sulestikuga, olulisemateks tundemärkideks on punane laubakilp, valged küljetriibud, valged sabaaluse kattesuled ja nõksukaupa ujumisstiil. Sulestik ei ole siiski päris must, kui hoolega vaadata, on sellel hoopis pruunikas või hallikas varjund. Punane nokk on kollase otsaga, jalad on ülaosast punased, alaosast rohelised. Mõlemast soost linnud on sarnased, isane on emasest veidi suurem. Kollased pikad jalad on pikkade varvastega, tänu millele saavad nad kõndida pehmel mudal ja ujuval taimestikul. Varvaste vahel ei ole aga lestasid, kuid tait on sellele vaatamata silmapaistvalt hea ujuja. Vanalinnud on mustjad, noorlinnud hallikaspruunid ja kõhu pealt heledamad, laubakilp ja nokk on neil roheka tooniga.

Segamini võib ajada... Lähim sugulane on lauk, kellest eristab punane, kollase otsaga nokk ning punane laubakilp. Tait on ka laugust väiksem ning tal on külgedel valged triibud, valged on ka alumised saba kattesuled. Nii lauk kui tait tõmbavad ujumise ajal kaela kõverasse, kuid tait istub ujudes vähem vees.

Levik ja rändamine. Tait on enamuses Euroopas laialt levinud, see on vähem kui veerand tema levikualast, levinud ka Ameerikas ja Aasias. Sügisel lahkub suurem osa lindudest aladelt kus vesi jäätub Põhjamere või Vahemere äärde, lõuna pool jäävad mõned linnud ka kohale. Tait on Eestisse sisse rännanud üsna hiljuti, 19. sajandi keskpaigas.

Kus võib kohata... Eestis pesitseb tait enamjaolt Lõuna-Eestis, kus asustab järvi, tiike ja lompe, kus leidub tarna, hundinuia, pilliroogu jm lopsakat taimestikku, sobivad nii looduslikud kui mittelooduslikud, liikuva ja seisva veega veekogud.

Eluiga. Normaalne eluiga on 3 aastat. Pikim teadaolev eluiga 18 aastat 7 kuud.

Eluviis. Üldiselt märkame pigem taitade häält kui näeme linde, nad on pigem varju otsivad, kuigi mõnedel üleasustatud tiikidel võivad nad lausa end kaldale näitama ja toitu norima ronida. Nad ujuvad sageli lahtisel veel, nõksutades samal ajal oma peaga. Tait rahuldub pesitsemiseks üsna igasuguse, ka üsna väikse veekoguga, mistõttu kutsutakse teda ka tiigikanaks. Veekogu peab aga nende jaoks olema rikkaliku taimestikuga. Nende tavalisimad häälitsused on ke-ke-ke, kraaksuv krrk ja lühike kitik. Tait on territoriaalne lind, mistõttu emaslinnud kasutavad teiste emaste vastu mitmeid vaenulikke väljundeid. Näitamaks oma suhtumist võib näha neid näiteks võtmas sisse madala poosi ja avades poolenisiti tiivad.

Pereelu. Taitade paaritumiskäitumine on ebatavaline – emaslind võistleb agressiivselt teiste emaslindudega isasega paaritumiseks ning domineeriv emane ajab isast paaritumise ajal lausa taga. Paaritumine toimub maal, mitte vees. Paarilised ehitavad pesa üheskoos. Pesa kujutab endast alust, mis moodustub veetaimedest ja värsketest okstest, asudes vee lähedal, kuid on ometi varjatud kõrvaliste pilkude eest. Emaslind muneb aprillis-mais 5-12 valget pruunitäpilist muna, haudumine kestab 19-22 päeva, sellega tegeleb valdavalt isaslind; või siis toidab isaslind emast haudumise ajal, isane võtab enda peale ka poegade toitmise juhul, kui emaslind pesitseb juunis-augustis veel korra. Noorlinnud saavutavad lennuvõime ca 35-päevaselt, kuid pere püsib koos hilissügiseni.

Toidulaud. Toituvad ujumise või taimedel jalutamise ajal. Vees toitub pead vee alla pannes seal „sõeludes“. Tait on oportunistlik toituja, mis tähendab, et ta sööb praktiliselt kõike, mis kättesaadav on. Toitub ka maapinnal olles, püüdes putukaid või kitkudes taimestikku, teravilja või muid vilju.

Vaenlased. Vaenlasi ei ole väga spetsiifiliselt määratletud, kuid ründamine toimub tavaliselt haudumise ajal ning hiljem noorlindudega. Taidad on väga ohustatud pesarüüstajate poolt ja noorlinde röövitakse sageli. Kaitserünnak vanalinnu poolt on noorlindude röövijate vastu peamine taktika, kuid kui ründaja on ära peletamiseks liiga suur, põgenevad taidad sageli ja püüavad peituda. Suur osa lindudest saab hukka esimese eluaasta jooksul, paljud ülejäänud lindudest surevad teisel eluaastal.

Arvukus. Arvukus on Eestis 700-2000 haudepaari. Arvukus Euroopas on suur, 900 000-1 200 000 haudepaari, veidi vähem levinud Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.

Iseärasused. Tait tõstab vahel ujudes jalad enda ette veest välja, võimalik selleks, et sujuvalt taimestikust üle ujuda.

Kasutatud allikad.
Lundevall, C.-Fr., & Bergström, M. (2005). Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak.
http://en.wikipedia.org
http://www.birds.cornell.edu/
http://en.wikipedia.org/wiki/Common_Moorhen
http://www.birdguides.com/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
http://www.birdlife.org/datazone/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.euring.org/data_and_codes/