Rääkspart

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Rääkspart saabub aprilli algul ja lahkub oktoobris.

Välimus. Rääkspardi isaslind on mustriline hall, musta tagapoole ja valge tiivaküüdusega. Pealael on roostepruunikas laik, nokk on tumehall. Emaslind on helepruun. Emase nokk on hall koos oranzhide servadega. Talvel on isaslind emasele sarnane.

Segamini võib ajada... Emaslindu võib segamini ajada sinikael-pardi emaslinnuga. Sinikael-parti eristab tiivaküüduse sini-must-valge, samuti on rääkspardid sügavama otsmikuga, halli oranzhide servadega noka ja valge kõhualuse laiguga.

Levik ja rändamine. Rääkspart pesitseb Euraasia põhja- ja keskosas ja Põhja-Ameerika põhjaosas.Talvituma lendab Põhja-Aafrikasse, Lõuna-Aasiasse ja Põhja-Ameerika keskossa.

Kus võib kohata... Rääkspardile meeldivad luhad ja järved, rändel võib kohata ka jõgedel ja suudmealadel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on peaaegu 4 aastat.

Eluviis. Rääkspart otsib tavaliselt süüa pead vee all hoides. Ta otsib süüa ka sukeldudes ja seetõttu võib olla ka sügavamal vees.
Väljaspool pesitsusperioodi ei ole ta nii sotsiaalne kui teised pardilised ja moodustab ainult väikseid parvi.
Rääkspart on suhteliselt vaikne lind, isane vilistab ja emane prääksub.
Rääkspartidel esineb ka pesaparasiitlust, kus liigikaaslased  võõrasse pessa oma munad juurde munevad.
Rääkspardid on suhteliselt tolerantsed väga ülerahvastatud pesitsustingimuste osas.

Pereelu. Rääkspart on monogaamne lind. Pulmamängu käigus esitleb isane pead nõksutades oma musta rinda ja valget tiivaküüdust. Teinekord tehakse ka pulmalendu. Pesa ehitab vee lähistele, pesaehituseks kasutab taimi, mis ppesakoha ümbruses kasvavad. Pesa vooderdatakse sulgedega. Emane alustab munemist juba pesaehituse ajal. Kokku muneb ta 8-11 muna ning haub neid 24-27 päeva. Isaslind lahkub haudumisperioodi ajal. Pojad on koorudes ise võimelised süüa otsima, ema juhatab nad päeva või paari pärast toitu otsima. Pojad lennuvõimestuvad 48-56 päevaselt. Noorlinnud paarituvad esimest korda 1 aastaselt.

Toidulaud. Söövad vee- ja maataimi ja -taimeosi, vilja, pähkleid, suvel lisaks selgrootuid, mis kuuluvad alguses ka poegade menüüsse. Vahel harva söövad ka mõne selgroogse.

Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 700-1.200 paari, Euroopas pesitseb 60-96 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 90 tuhande linnu.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.aquatic.uoguelph.ca/BirdS
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005