Mustlagle

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Mustlagle on väikesearvuline läbirändaja kevadeti ja sügiseti.

Välimus. Mustlagle on pardisuurune lagle, lühikese jämeda kaela ja valge kaelusega.  tal on must pea ja kael, valge kaelavõru, hallikaspruun või must ülakeha ja hele või tume kõhualune, olenevalt alamliigist.

Segamini võib ajada... Äravahetamiseni sarnaseid liike ei ole, kui kellegiga segamini ajada, siis Kanada laglega, kuid Kanada laglel puudub must rind. Raskusi võib tekkida liigi määramisega seetõõtu, et alamliigid on kohati suhteliselt erineva sulestikuga.

Levik ja rändamine. Mustlagle pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas ning Gröönimaal, teisisõnu põhjapoolkera Arktikas, talvitub Euraasia lääne- ja lõunaosas, Põhja-Ameerika  lõunaosas ning Põhja-Aafrikas.

Kus võib kohata... Mustlagle on pesitsusperioodil niiskes tundras, muul ajal peamiselt rannikul. Samuti võib neid viimastel aegadel kohata ka viljapõldudel ja heinamaadel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on peaaegu 19 aastat.

Eluviis. Mustlagle on suurepärane ujuja, kui sukeldub harva. Isegi ohu korral ujub eemale pigem veepinnal.
Mere ääres toitub peamiselt mõõna ajal, süües meretaimi merepõhjast. Nad kitkuvad tõusu ajaks, kui vesi läheb liiga sügavaks, et taimi lihtsalt kätte saada, osad taimed veepinnale, et ka siis mugav süüa oleks.
Lendab erinevalt teistest suurematest hanedest mitte V-kujuliselt, vaid korrapäratus grupis. Pikemaid vahemaid läbib madalal vee kohal lennates.
Mustlagled pesitsevad tihti tihedates kolooniates, kõrgemal põhjas veidi hajutatumalt kui allpool.

Pereelu. Mustlagle valib paarilise tavaliselt kogu eluks. Pesaks on loht maapinnal mõne tiigi või järve ääres, mis vooderdatakse rohu-, veetaimede- ja sulgedega. Emane muneb pessa 3-5 muna, mida haub 22-26 päeva. Kui emane lahkub pesalt toituma, katab ta munad sulgedega, et need soojad püsiksid. Peale koorumist hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast ca 1-2 päeva vanuselt ja suudavad ise toituda. Pojad lennuvõimestuvad 40-50 päevaselt. Pesakond püsib koos kuni esimese rände lõpuni. Noorlinnud saavad suguküpseks 2 aastaselt. Mustlagledel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Söövad veetaimi ja -taimeosi, harva ka veeselgrootuid. Tihti otsivad talviti toitu tärkava viljaga põldudelt.

Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis on mustlagle väikesearvuline läbirändaja, kevadeti lendab siit läbi kuni 500 ja sügiseti kuni 200 lindu. Euroopas pesitseb 1-2,3 tuhat paari, talvitub üle 240 tuhande linnu.

Iseärasused. Mustlagle õppis alles viimastel kümnenditel sööma inimeste viljapõldudelt ja heinamaadelt, tõenäoliselt andis eeskuju mõni teine haneline. Ilmselt tänu sellele on nede arvukus ka kasvanud. Varem olid nad talviti ainult rannikutel.

Kuna mustlagled sõltuvad kindlatest taimedest ja elupaik on suhteliselt karm, siis kehvadel aastatel võib pesitsus tervetel populatsioonidel ebaõnnestuda, samuti ohustab neid surnuks nälgimine rohkem kui teisi hanelisi.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
http://www.aquatic.uoguelph.ca/birds
http://bna.birds.cornell.edu
http://www.elwas.org/birding
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005