Karvasjalg-viu e. taliviu

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Karvasjalg-viu on läbirändel märtsist maini ja septembrist oktoobrini. Mõned linnud jäävad siia ka talvituma.

Välimus. Karvasjalg-viu on laiade tiibadega, ülevalt poolt pruun ja alt poolt hele, tumeda kõhuga lind. Pea on tavaliselt hele. Saba on valge tumeda laia triibuga. Jalad on kollased, karvadega kaetud, varbad on suhteliselt lühikesed. Sulestik võib oma heleduselt- tumeduselt olla väga suurte variatsioonidega, Kanadas on ca 40% talivudest üleni tumedad.

Segamini võib ajada... Hiireviuga. Karvasjalg-viul on jalad varvasteni karvadega kaetud, hiireviul mitte. Lisaks on karvasjalg-viu altpoolt heledam kui hiireviu ning tal on valge sabaalune laiia tumeda triibuga. Päris mitmeid sarnaseid liike on veel, kuid siinkandis teisi ei kohta.

Levik ja rändamine. Pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolseimas osas. Talveks rändab lõuna poole.

Kus võib kohata... Taliviu tegutseb tundras, avamaastikel ja põldudel. Kohata võib ka hõredamates metsades.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 18 aastat.

Eluviis. Karvasjalg-viu on on üksildane lind, ka rändab ta tavaliselt üksinda, kuigi harvem moodustab ka pisikesi parvi. Teadaolevalt nad ei kõnni peaaegu üldse.
Taliviud kasutavad omavahel suhtlemiseks erinevaid häälitsusi, kuid on üldiselt suhteliselt vaiksed linnud. Isased võivad häälitseda kuni 100 korda minutis.
Taliviude territooriumi suurus on ca 7 km2. Liigikaaslaste pesade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km. Harva jagavad nad pesapaika rabapistriku , jahipistrikuga või mõne teise pistrikulisega, kui pesakohaks olev kalju on piisavalt suur ja pesade vahele jääb vähemalt 30 meetrit. Pesapaika kaitsevad nad iga linnu eest, kes seda ohustab, ka kindla allajäämise korral.
Jahti peavad taliviud suure täpsusega. Nad kas istuvad kõrgemal oksal või lendavad ja otsivad saaki. Kui saak on leitud, lendavad nad saagi kohale ja kontrollivad ümbrust, et mõni teine röövlind sama saaki ei jahi. Kui ei jahi, siis sööstavad nad, küünised ees ja püüavad saagi kinni. Söömiseks lendavad jälle oksale või postile tagasi.

Pereelu. Karvasjalg-viu otsib endale paarilise hilistalvel. Pulmamäng koosneb koos lendamisest, isase 'taevatantsust' (lend, sööst, tõus, lend, sööst, tõus, lend). Isased kaitsevad oma paarilist, kui võõras peaks teda himustama. Paar ehitab pesa koos mõnele kaljunukile. Isane toob kohale materjali, emane tegeleb ehitustööga. Pesa koosneb oksadest, rohust, põhjapõdra luudest, sulgedest ja loomakarvadest. Pesaehitus võtab aega 3-4 nädalat. pesa on 25-60 cm sügav ja kuni 90 cm läbimõõduga. Emane muneb aprillsit juunini pessa 2-7 muna ning haudumine kestab ca 31 päeva. Haub emane, isane toob süüa. Peale koorumist hoolitsevad poegade eest mõlemad linnud. Lennuvõimeliseks saavad pojad 39-43 päevaselt, osad pojad lendavad kohmakalt ka 30 päevaselt. Peale pesast lahkumist hoolitsevad vanemad poegade eest veel ca 2-4 nädalat, mõnikord isegi kuni rändeni. Suguküpseks saavad 2-3 aastaselt. Taliviudel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Söövad peamiselt väikeseid imetajaid.

Vaenlased. Suured röövlinnud, polaarrebane, ahm, grislikaru.

Arvukus. Eestis on karvasjalg-viu läbirändaja, siin talvitub 10-50 lindu. Euroopas pesitseb 38-79 tuhat paari, talvitub üle 69 tuhande linnu.

Iseärasused. Karvasjalg-viu võib paarituda hiireviuga.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005