Põhja-nahkhiir

Kaitse Eestis. Põhja-nahkhiir kuulub käsitiivaliste II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või alaneb ning levik Eestis väheneb elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Elupaik. Põhja-nahkhiired avaraid metsi, parke ning metsaservi ja lagendikke, tänapäeval kohtab neid tihti ka linnades. Talvitumiseks kasutab põhja-nahkhiir keldreid, liivakivikoopaid ja muid stabiilse temperatuuriga peidikuid. Talvitutakse kuni 100'st loomast koosnevates kolooniates.

Segamini võib ajada. Kuna nahkhiirlasi näeb peamiselt hämarikus või pimedas ning nad lendvad kiiresti ja kaootiliselt, siis on neid praktliliselt võimatu üksteisest eristada. Määrama saab hakata, kui leitakse puhkeseisundis nahkhiir, kes püsib paigal või magab talveund.

Levik ja arvukus Eestis. Põhja-nahkhiir on Eestis igal pool laialt levinud ja tavaline.

Eluiga. Kuni 16 aastat.

Pereelu. Sigimisperiood kestab talv läbi ja maikuus moodustavad emased suhteliselt pisikesi sigimiskolooniad kuhugi katusealustesse või puuõõnsustesse.Pojad sünnivad enamasti juunis ning neid on tavaliselt kaks. Juuli lõpus ning augustis poegimiskolooniad lagunevad, sest uued pojad on juba lennuvõimelised. Pojad saavad suguküpsed ühe, või kahe aastaselt.

Toidulaud. Kõik meie looduslikud nahkhiireliigid, kaasa arvatud põhja-nahkhiired, toituvad eranditult lülijalgsetest nagu putukad, ämblikud, koibikud.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi põhja-nahkhiirtel ei ole. Inimasulate lähedal pesitsevatele või talvituvatele kolooniatele võivad liiga teha kodukassid.

Huvitavaid tähelepanekuid. Rahvasuu on põhja-nahkhiirt kustunud nahklapiks.

Kasutatud allikad.
BBC Wildfacts
Natterer's bat
Wikipedia