Vööt-käbilind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Vööt-käbilind saabub Eestisse juhuslikult, suuremate invasioonide aegu.

Välimus. Vööt-käbilind meenuab veidi papagoid tänu oma nokale ja käbisöömisviisile. Tema nokaotsad on kõverad ja omavahel risti. Isaslinnud on erkpunased või oranzhid, emased rohekad või kollakad ja keha alapoole õrnalt vöödilised. kuid sulestiku värvuses on palju variatsioone. Tiivapealsed on tavaliselt tumedamad kui keha, kohati pruunika toonini välja. Tiibadel on kaks laia heledat triipu Sabaalune on valge, mustade tähnidega. Noorlinnud on hallikad, tugevate triipudega.

Segamini võib ajada... Kuuse-käbilinnu ja vööt-käbilinnuga. Männi-käbilinnul on vööt-käbilinnust võimsam nokk ja suurem pea. Vööt-käbilinnust eristab kuuse-käbilindu tema võimsam nokk ja eristamistunnuseks on ka valgete vöötide  puudumine kuuse-käbilinnu tiibadel. Kuuse-käbilinnu isaslind on ka veidi tuhmim kui vööt-käbilinnu isaslind.

Levik ja rändamine. Pesitseb Alaska, Kanada, USA põhjaosas, Aasias ja Kirde-Euroopas. Ta on üldiselt paigallind, kuid võib liikuda lõuna ja lääne poole kui toiduvarusid napib.

Kus võib kohata... Vööt-käbilind tegutseb peamiselt okaspuumetsades.

Eluiga. Looduses teadmata, vangistuses on elanud 4 aastaseks.

Eluviis. Talviti moodustavad vööt-käbilinnud parvi, millega koos süüa otsivad. Parvedes võib olla ka teisi käbilinnuliike. Vööt-käbilind on spetsialiseerunud käbidest seemnete kättesaamisele ja teevad seda nii, et võtavad käbi, hoiavad seda jalaga kinni ning nokaga avavad käbide 'soomuseid' ning keelega võtavad 'soomuste' vahelt seemne.
Vööt-käbilinnud võivad pesitseda igal ajal, kui toitu on.

Pereelu. Vööt-käbilind on monogaamne lind. Emaslind ehitab pesa okaspuu otsa. Pesa koosneb okstest, mille sisse on põimitud okkaid, rohtu, sammalt, juuri, sulgi ja muud metsas leiduvat. Pesa ehitab emaslind. Emane muneb pessa 2-4 muna ja haudub neid 12-14 päeva. Isaslind toidab sel ajal emast. Peale koorumist toidab poegi algul isaslind, hiljem (ca 5 päeva möödudes) mõlemad linnud. Poegade noka otsad koorumise järel veel risti ei ole, alles ca 3 nädala pärast on neil juba äratuntav käbilinnu nokk ja päris töökorda saab see 2 nädalat peale lennuvõimestumist.. Lennuvõimelisteks saavad pojad 18-21 päevaselt. Isane võib jätkata poegade toitmist, emane alustab teise kurna munemisega.. Noorlinnud võivad esimest korda pesitseda juba 5-kuuselt.

Toidulaud. Söövad peamiselt okaspuude seemneid, harvem ka muid seemneid ja putukaid.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on vöötkäbilind juhuslik külaline, Euroopas pesitseb 1-2,9 miljonit paari.

Iseärasused. See, kummalt poolt nokaotsad ristuvad, tundub olevat juhuse küsimus, sest ca pooltel lindudel on ülemise noka ots paremal, pooltel vasakul.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://zipcodezoo.com
www.oiseaux.net
www.avibirds.com
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005