Männi-käbilind

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Männi-käbilind on üldiselt paigallind, esineb ka väikest rännet nii sisse kui välja.

Välimus. Männi-käbilind meenuab veidi papagoid tänu oma nokale ja käbisöömisviisile. Tema nokaotsad on kõverad ja omavahel risti. Isaslinnud on punased või oranzhid, emased rohekad või kollakad, kuid sulestiku värvuses on palju variatsioone. Tiivapealsed on tavaliselt tumedamad kui keha, kohati pruunika toonini välja. Sabaalune on valge, mustade tähnidega. Noorlinnud on hallikad, tugevate triipudega.

Segamini võib ajada... Kuuse-käbilinnu ja vööt-käbilinnuga. Männi-käbilinnul on kuuse-käbilinnust võimsam nokk ja suurem pea, kuid tänu variatsioonidele on raske välimust eristada. Lihtsam on eristada häält, männi-käbilinnu häälitsuseks on  madalakõlalisem 'tjuup'. Vööt-käbilinnust eristab männi-käbilindu võimsam nokk ja tunnuseks on ka valgete vöötide  puudumine männi-käbilinnu tiibadel.

Levik ja rändamine. Pesitseb Euroopa ja Lääne-Venemaa okaspuude piirkonnas. Väike populatsioon on ka Shotimaal. Ta on üldiselt paigallind, kuid võib liikuda lõuna ja lääne poole kui toiduvarusid napib.

Kus võib kohata... Männi-käbilind tegutseb peamiselt okaspuumetsades.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Männi-käbilind on spetsialiseerunud käbidest seemnete kättesaamisele ja teevad seda nii, et võtavad käbi, hoiavad seda jalaga kinni ning nokaga avavad käbide 'soomuseid' ning keelega võtavad 'soomuste' vahelt seemne.

Pereelu. Männi-käbilind ehitab pesa kõrgele okaspuu otsa. Pesa koosneb okstest, mille sisse on põimitud okkaid, rohtu, sammalt, juuri, sulgi ja muud metsas leiduvat. Pesa ehitab emaslind. Emane muneb pessa 3-5 muna ja haudub neid 12-16 päeva. Isaslind toidab sel ajal emast. Peale koorumist toidab poegi algul isaslind, hiljem mõlemad linnud. Poegade noka otsad koorumise järel veel risti ei ole, alles ca 3 nädala pärast on neil juba äratuntav käbilinnu nokk. Lennuvõimelisteks saavad pojad 21-23 päevaselt, kuid vanemad toidavad neid veel ca 1 kuu peale seda. Suguküpsus saabub 1 aastaselt. Kuuse-käbilinnul on keskmiselt 1-2 kurna aastas.

Toidulaud. Söövad peamiselt okaspuude seemneid, harvem ka muid seemneid ja marju. Suvel ka putukaid.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 2-5 tuhat paari, Euroopas 260.000-1.100.000 paari. Eestis talvitub 2-15 tuhat lindu.

Iseärasused. Käbilinnud aitavad kaasa okaspuude levikule.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.oiseaux.net
www.avibirds.com
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005