Kirjuhahk

Kaitse Eestis. II kategooria II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Kuna kirjuhahk käib Eestis ainult talvitumas, siis ongi parim aeg nende kohtamiseks talv. Viimastel aastatel on siinsetes vetes talvitujaid vähemaks jäänud.

Välimus. (vaata pilte) Kirjuhahk püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isaslind on helesinise pea ja kaelaga ning oranžika rinnaga, emaslind aga partlastele omaselt tuhmpruun.

Segamini võib ajada... Kirjuhaha isaslindu pole võimalik kellegi teisega segamini ajada.
Lennus saab haha emaslindu kirjuhahast eristada ühe silmapaistva valge tiivatriibu abil. Kirjuhaha emaslinnul on neid näha kaks. Üldiselt on aga nende liikude emaslindude eristamine küllaltki raske üelsanne.

Levik ja rändamine. Kirjuhahkasid näeb Eesti rannikuvetes rände talvitumas, mujal Eestis neid ei kohta. Kirjuhahk on arktiline sukelpart, kes on levinud Taimõri poolsaarest Beringi mereni ja Alaskal.

Kus võib kohata... Kuninghahkasid näeb talvitumas Eesti rannikuvetes.

Eluiga. Kuni 12 aastat.

Eluviis. Kirjuhahad on parvelise eluviisiga. Pesitsusaja veedavad nad oma paarilisega koos, kuid enne ja pärast seda liiguvad meelsasti parvades ja segunevad ka teiste hahaliikide ja avamere lindudega.

Pereelu. Kirjuhahad pesitsevad Põhja-Jäämerel, Taimõri poolsaarest Beringi mereni ning Alaskal. Pesad rajavad kuninghahad maapinnale, kuskli tundramaastikul mitte eriti kaugele avamerest, vahel ka lausa mereäärsetele kaljunukkidele. Emaslind muneb juunis-juulis pessa 5-10 muna ja haub neid üksinda umbes kolm nädalat. Emane hoolitseb üksi ka terve pesakonna eest, sest isased lahkuvad pärast haudumise algust avamerele sulgima. Noored emased saavad suguvõimeliseks kahe-aastaselt.

Toidulaud. 90% kirjuhahkade toidust moodustavad selgrootud, lisaks söövad taimede veealuseid osi ja kasve.

Vaenlased. Nagu tavalistel hahakde puhul nii ka kirjuhaha puhul on nende suurimaks vaenlaseks merikotkad.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare pole. Talvitumas kohatakse Eestis igal aastal 2000-3000 isendit.

Euroopas talvitub 8000- 15000 kirjuhahka. Emanus neis Norras Varangenfjordis.

Iseärasused. Kirjuhahad munevad rohkem mune, siis kui on hea hiireaasta, sest siis keskenduvad rebased rohkem hiirtele ja ei kipu hahkade maapeale ehitatud pesade kallale.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
NatureServe Explorer
Max Planck Institute
Birdguides