Merikajakas

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Merikajakas saabub märtsis ja lahkub novembris. Ca kolmandik linde ka talvituvad.

Välimus. Merikajakas on maailma kõige suurema kasvuga kajakaliik. Tal on võimas kollane punase laiguga nokk, jalad on roosakad, selg ja tiivad on peaaegu mustad. Noorlindude selg ja tiivad on mustjaspruunid ja mustriga.

Segamini võib ajada... Tõmmukajakaga. Tõmmukajakas on merikajakast väiksem ning tema jalad on intensiivsema värviga kui merikajakal. Talviti on tõmmukajaka pea hallikam kui merikajaka oma. Keeruline on eristada noorlinde, eriti esimesel aastal. Tõmmukajaka noorlindudel on tumedate sulgede servad heleda äärisega.

Levik ja rändamine. Merikajakas pesitseb Euroopa ja Põhja-Ameerika Atlandi ookani kallastel ja saartel. Peamiselt on paigallind, põhja poolt võib talveks liikuda veidi lõunasse.

Kus võib kohata... Merikajakat võib kohata rannikutel ja saartel. Talveks võib minna ka sisemaale mõne järve äärde.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga pea 35 aastat.

Eluviis. Merikajakas tegutseb kas üksi või väikestes kolooniates. Võimalusel varastab teistelt merelindudelt toitu. Kuigi ei ütle ära lihtsalt kättesaadavast toidust, peab oluliselt rohkem jahti kui teised kajakaliigid.

Pereelu. Merikajakas peitseb kas maapinnal või suurel kivil. Pesa koosneb veetaimedest, samblast, ka inimeste mahajäetud asjadest. Pesa ehitavad mõlemad linnud. Emane muneb pessa 2-3 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 26-29 päeva. Haudumist alustavad peale esimese muna munemist. Pojad lahkuvad pesast varsti peale koorumist. Peale koorumist toidavad neid mõlemad vanalinnud. Pesa juurest lahkuvad pojad alles 50-55 päevaselt, mil saavutavad lennuvõime, kuid käivad peale seda pesa juures veel ca pooleteise kuu vältel, et vanalinduelt süüa saada. Mõned pojad võivad olla vanematega koos kuni rändeni, kuid tihedamini moodustavad noorlinnud parvi seal, kus toitu on lihtne leida. Suguküpseks saavad 3-4 aastaga.

Toidulaud. Söövad peaaegu kõike, mis söödav on, peamiseks toiduks on siiski kala. Soob ka teiste lindude (sh kajakate) poegi ja mune ning raipeid.

Vaenlased. Vaenlasi peale inimese ei ole.

Arvukus. Eestis pesitseb 3-5 tuhat paari, Euroopas 110-180 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 150 tuhande linnu, neist Eestis 1000-3000 lindu..

Iseärasused. Erinevalt teistest kajakatest peab merikajakas aktiivselt jahti, meenutades oma käitumiselt pigem mõnda röövlindu. Ta võib tervelt alla neelata väikese pardi ning väiksemate kajakate koloonias pesi rüüstades ei karda ka terve koloonia rünnakut.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
http://identify.whatbird.com/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005