Punapea-vart
Koostanud: Sven Zacek
FOTO: Remo Savisaar
Kaitse Eestis. Punapea-vart ei kuulu Eestis looduskaitse alla.
Millal võib Eestis kohata... Punapea-vardid käivad Eestis pesitsemas, või kasutavad meie kodumaad peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab punapea-varte kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad.
Välimus. (vaata pilte) Punapea-vart püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isase pea on edevalt punane. Emasel seevastu pruunikas nagu terve kehagi.
Segamini võib ajada... Punapea-vardi emaslindu võib segamini ajada paljude teiste partlaste emaslindudega, kes kõik on ühtemoodi pruunikad ja silmapaistmatud. Punapea-varti eristab tumedama selja ja õhetava näo poolest.
Levik ja rändamine. Punapea-vardid on levinud üle terve Eesti. Mujal maailmas levinud üle terve Euroopa ning Põhja- ja Kesk-Aasias, mis on punapea-vartide pesitsusalaks. Talvitumas käivad vardid Lõuna- ja Kesk-Aafrikas ning Lõuna-Aasias.
Eestisse jõuavad punapea-vardid märtsi lõpus. Tagasiränne toimub oktoobris-novembris.
Kus võib kohata... Punapea-vardid asustavad toitainerohkeid madalaid veekogusid või merelahtesid.
Eluiga. Kuni 20 aastat.
Pereelu. Punapea-vartidel on päris suur pesa, mis ehitatakse kuhugi tiheda taimestiku varju. Mais-juunis muneb emaslind sinna 6-9 muna, mida ta üksi 25 päeva haub. Pojad saavad lennuvimeliseks 50-55 päeva möödudes ning sugukõpseks ühe-aastaselt.
Toidulaud. Punapea-vardid on peamiselt taimetoitlased, kuid söövad võimalusel ka meelsasti igasuguseid veeputukaid ning pisemaid kalu.
Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi punapea-vartidel ei ole. Otse vees pesitsedes, vaatamata taimestiku kaitsvale varjule, saab ikka igal aastal palju pesakondi hukka.
Arvukus. Pesitsevate paaride arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 1000 kuni 1500 paari vahel. Läbirändajaid on aga kuni 55000.
Euroopas pesitseb 100000 - 180000 paari punapea-varte.
Iseärasused.
Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
BTO Birdfacts
Kommenteerimiseks logi sisse!
|
Punapea-vart Aythya ferina
Kehapikkus. 46 cm.
Kaal. 930 grammi.
Tiibade siruulatus. 77 cm.
|