Rohukoskel

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Rohukoskel saabub märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkub oktoobris.

Välimus. Rohukoskel on ebakorrapärase peatutiga pardiline. Hundsulestikus on isaslinnu pea rohekasmusta läikega, valge kaelarõnga ja punaka rinnaga. Kuklal ühineb must triip seljaga. Tiiva pealpool on otstest must, muidu on lind valge. Nokk on oranzhikas-punanae ja otsast kõver. Jalad on punased. Emaslind on punaka peaga ja hallika kehaga. Noorlind sarnaneb emaslinnuga, samuti sarnaneb talvesulestikus isaslind emaslinnu sulestikuga.

Segamini võib ajada... Jääkosklaga. Jääkoskel on pisut väiksem. Rohukoskla isaslinnul on punakas rind, jääkoskla omal ei ole. Emaslindude, noorlindude ja talvesulestikus lindudel teeb vahet, vaadates punaka pea ja valge rinna üleminekut -- rohukosklal on üleminek hägusem, jääkosklal terava joonega. Rohukoskla hall on samuti tumedam on kui jääkosklal.

Levik ja rändamine. Rohukoskel pesitseb Põhja-Ameerika, Gröönimaa ja Euraasia parasvöötmealas. Talvituma lendavad pesitsuskohast lõuna poole rannikuvetesse.

Kus võib kohata... Rohukoskel pesitseb tavaliselt mageveekogudel ja soodes, harvem rannikutel. Talvitub peamiselt rannikutel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 7 aasta.

Eluviis. Rohukoskel otsib toitu sukeldudes. Sügiseti moodustavad suuri parvi.
Emaslind on pesitsupaigale truu, pöördudes samasse kohta aastast aastasse tagasi.
Esineb ka 'pesaparasiitlust', kus teine liigiesindaja muneb munad teise emase pessa.
Haudumise algul lahkub isaslind sulgima -- sulgimiskohas on nad 3-4 nädalat lennuvõimetud.

Pereelu. Rohukoskel on monogaamne lind. Paarisuhted luuakse juba talvel enne rännet. Pesa ehitab ta maapinnale varjatud kohta, kas kivide vahele või rohupuhmastikku. Pesa vooderdab udusulgedega. Emane muneb pessa 5-16 muna, haudub ainult emaslind ja kestab see 29-35 päeva. Isaslind lahkub haudumise alguses sulgima. Peale koorumist pojad lahkuvad päeva või paari pärast pesast. Tihti moodustatatakse nö 'lasteaed', kus on mitme pesakonna pojad koos ja kellel hoiab silma peal 1 emaslind. Tihti jäetakse pojad ka ca 1 nädala vanuselt omapäi . Lennuvõimeliseks saavad pojad ca 60 päeva pärast. Rohukosklal on 1 kurn aastas, võib muneda asenduskurna, kui esimesed munad hävivad.

Toidulaud. Toitub peamiselt kaladest, veeputukatest, koorikloomadest ja konnadest.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 500-1000 paari, Euroopas 73-120 tuhat paari. Eestis talvitub 500-1500 lindu, Euroopas talvitub üle 90 tuhande linnu.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov
http://identify.whatbird.com/
http://www.seaduckjv.org/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005