Lasuurtihane

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kindlat kohtamisaega pole, lasuurtihane on Eestis väga harv eksikülaline.

Välimus. Lasuurtihase pea, kõhualune, saba servad ja tiivapealne triip on valged. Üle silma jookseb tume triip, keha pealpool on sinine.

Segamini võib ajada... Segamini teistega ajada ei saa -- valge pealagi ja lühike saba eristab teda selgelt vastavalt kas sini- või sabatihasest.

Levik ja rändamine. Lasuurtihane on levinud Põhja- ja Kesk-Aasias. Ta on üldiselt paigallind.

Kus võib kohata... Elupaigana eelistab lehtpuu- või segametsi ja soiseid alasid.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Lasuurtihane tegutseb talviti kuni paarikümnelinnulistes tihasteparevedes. Suviti pesitsusperioodil on paaridena meelsamini omaette.

Pereelu. Lasuurtihased on monogaamsed linnud. Pesakohaks valivad kas puuõõnsuse, kiviprao või pesakasti, teinekord pesitsevad ka maapinnal. Pesa ehitatakse samblast, rohust, taimevillast ja karvadest, pesaehituseks kulub 2 nädalat või rohkemgi. Pesakoht ei asu tavaliselt maapinnast väga kõrgel. Emane muneb pessa 4-9 muna ning haub neid 13-14 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad linnud. Ca 2,5 nädala pärast peale koorumist pojad lennuvõimestuvad.

Toidulaud. Toitub peamiselt putukatest ja seemnetest.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis on lasuurtihast kohatud 6 korda, viimati 1989. aastal.  Maailma koguarvukus on 2,9-11 tuhat paari.

Iseärasused. Lääne-Venemaal on mitte väga harva lasuurtihane paaritunud sinitihasega (või vastupidi). Tulemuseks on hübriid, mille inglisekeelne nimi on 'Pleske's Tit'.

Lasuurtihane on südikas, kui teda segatakse, siis ta sisiseb ja võib isegi 'hammustada'.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.eoy.ee
http://www.birds.kz/