Kalakajakas – Eesti mererannikute arvukaim tegelane

FOTO: Sven Začek

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Kalakajakat võib Eestis kohata aastaringselt.

Välimus. Kalakajakas on halli mantli, valge peaga, tumeda silmaga, kollakas-roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. Kalakajaka tiibu iseloomustavad mustad tiivaotsad, milledel on suured valged täpid. Talvesulestikus on vanalinnu peas ja kaelal väikesed tumehallid triibud. Välimuselt isas- ja emaslind sarnane, aga isaslind on mõnevõrra suurem. Noorem lind on tumehallikaspruun, saba on valge laia musta vöödiga ning jalad on hallikad.

Segamini võib ajada... Kaljukajakaga. Hundsulestikus on kalakajakas äravahetamiseni sarnane kaljukajakaga. Eristada saab selle poolest, et kalakajakal on rohekad jalad, millel on tagavarbad. Kaljukajakal on seevastu  musta värvi jalad, millel tagavarbad puuduvad. Eestis on kaljukajakas haruldane läbirändaja. Mõningane sarnasus on ka hõbekajakaga. Viimane on aga kalakajakast pea kaks korda suurem ning nokk on hõbekajakal kollane ja punase laiguga, jalad heleroosad, silmad heledad.

Levik ja rändamine. Levinud üle Eesti ja Euroopa põhjaosas.

Kus võib kohata... Elupaigaks on peamiselt mererannik ja saared, kuid samas pesitseb ka siseveekogude ääres ja rabades.

Eluiga. Kalakajaka eluiga on kuni 33 aastat.

Eluviis. Kalakajakat peetakse koloonialinnuks, aga võib pesitseda ka üksikult. Suurem osa pesitsevatest lindudest on koondunud mereranda ja väikesaartele. Oma territooriumit kaitstakse agressiivselt. Pesitsusajal otsib aktiivselt toitu ka põldudelt. Kalakajakat iseloomustab ühtlaste tiivalöökidega sujuv lend vee kohal, aeg-ajalt toidu järgi vette sukeldudes.

Pereelu. Pesa ehitatakse kõrgemale kohale kas kivile, maapinnale või ka madalamale puule. Emane muneb aprillis-mais enamasti 3 rohekaspruuni, tumepruunilaigulist muna pessa, mis koosneb tavaliselt rohust, adrust, okstest, samblast, väikestest puujuurtest ja kõigest muust pesitsusterritooriumil leiduvast. Haudumisega tegelevad mõlemad vanalinnud ning see kestab 22-27 päeva. Pojad jäävad pessa 3-5 päevaks ning seejärel liiguvad vanemate valvsa pilgu all ringi pesa läheduses. Lennuvõimeliseks saavad pojad alles 28-33 päevaselt. Poegade hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud.

Toidulaud. Kalakajakas on kõigesööja. Põhitoiduks on kalad, raiped, putukad, ussikesed, selgrootud, mitmesugused jäätmed ja ka teravili.

Vaenlased. Kiskjad, eriti kährik ja rebane ning suuremad kajakaliigid ja kotkad.

Arvukus. Erinevatel andmetel on kalakajakaid Eestis 50.000-100.000 pesitsuspaari. Euroopas ca 1 miljon pesituspaari.

Iseärasused. Tuntud laevasaatjatena. Väidetavalt on kalakajakas ainuke nn. valge peaga kajakaliik, kes võib pesa ehitada ka puule.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/
J. Elphick, J. Woodward „Linnud”, Tänapäev 2006
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud”, Varrak 2005