Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Värbräts

Kooostanud: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Kindlat kohtamisaega pole. Kuigi on spekuleeritud tema Eestis pesitsemise üle, ühtegi kindlat kohtumist registreeritud ei ole.

Välimus. Värbräts on peamiselt pruunikashalli hajali tumedate triipudega sulestikuga, heleda näo, õlajoone ja tähnilise alakehaga. Peas on ta väikesed 'kõrvad'.

Segamini võib ajada... Ei ole võimalik teiste kakkudega segamini ajada. Kõige sarnasem talle on kõrvukräts, kes on aga palju suurem kui värbräts.

Levik ja rändamine. Värbräts pesitseb Lõuna-Euroopas ja sealt ida poole kuni Kesk-Aasiani välja. Talvitub ta Lõuna-Euroopa lõunaosas kuni Sahaara kõrbeni välja. Üksikud linnud on ka paigalllinnud.

Kus võib kohata... Elupaigana eelistab avatud metsamaastikke ja savanne. Pesitseb ka parkides.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Värbräts on öise eluviisiga, päeva veedavad nad kas mõnes puuõõnsuses või puuvõras. Jahti peab ta oksal istudes.

Pereelu. Värbrätsud on monogaamsed linnud ja valivad paarilise kogu eluks. Pesapaigaks valib paar kas sobiva puutüves asuva õõnsuse või pesakasti. Harva pesitsevad ka maapinnal. Mais-juunis muneb emane 2-5 muna ning asub neid hauduma. Isane toidab emast haudumisaja vältel, mis on 24-25 päeva. Peale koorumist jäävad pojad ca 18 päevaks veel pessa. Peale pesast väljumist püsib pesakond vanalindudega koos veel ca 1,5 kuud.

Toidulaud. Sööb peamiselt putukaid ja teisi selgrootuid. Harvem püüab hiiri, konni ja linde.

Vaenlased*. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Vaatamata spekulatsioonidele Eestis kindlat kohtumist senini registreeritud pole. Maailma koguarvukus on 150-180 tuhat lindu.

Iseärasused. Värbrätsu sulestik ja suurus võimaldab tal end suurepäraselt peita. Kui lisada veel tema öine eluviis, on värbrätsu kohalolekut võimalik üldiselt tuvastada ainult tänu isase pesitsusperioodil tehtavale häälitsusele, milleks on kõrge 'tiuuu'.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.owlpages.com/
http://www.faunaiberica.org/

Kommenteerimiseks logi sisse!


Värbräts ++
Otus scops
Kehapikkus. 19-21 cm.

Kaal. 90 g.

Tiibade siruulatus. 47-54 cm.