Väiketsiisitaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis ei pesitse. Meile võib ta sattuda rännete ajal.   

Välimus. Nagu nimestki võib järeldada, on väiketsiitsitaja üks väiksemaid tsiitsitajaid. Sulestiku ülapool, eriti selg, on hallikaspruuni-vöödiline, alapool aga valge. Põsed on kastanpruunid ja pealael on lai musta servaga pruun triip. Nokk on hall ja silmade ümber on valge sõõr. Emaslinne sulestik on natuke kahvatum võrreldes isaslinnu omaga. Väiketsiitsitaja on üks vähestest tsiitsitajatest, kelle sulestikul pole erksaid toone, isegi pesitsushooajal.

Segamini võib ajada... Suvisel ajal on isaslinnud äratuntavad tänu oma kastan-pruunidele põskedele ning pruuni värvi pealaele, mida ääristab must triip. Emaslindudel on kergelt nähtav vööt põsesarnadel, kuid “vuntsid” pole nii nähtavad kui rootsiitsitajal. Nokk on kooniline, tiivad on selgelt eristatavad tänu hallile vöödile.

Levik ja rändamine. Väiketsiitsitaja on palearktiline liik ning ta pesitseb (lähis)arktilise kliimaga aladel. Põhiline pesitsuspiirkond on Skandivaavias (Soome ja Rootsi) ja Aasias taigavööndi põhjaosas ja metsatundras. Talvitub Ida-Hiinas, Filipiinidel, Birmas ja India kirdeosas. Lääne-Euroopas on ta haruldane külaline.

Kus võib kohata. Väiketsiitsitajat võib kohata põhjapoolsetele aladele jäävatel niisketes ja soistes tihnikutes ja võsastikus.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Väiketsiitsitaja pesitseb avatud segapuistutel, kus on nii okaspuid kui ka kaske, pajuvõsa jms. Ka niisketel ja soistel aladel olevad tihnikud ning jõgede servades kasvavad pajuvõsad on tema levinud elupaigad.

Pereelu. Kuna väiketsiitsitaja pesitseb põhjapoolsetel aladel, alustavad nad pere loomist suhteliselt hilja: tavaliselt juunis. Pesa ehitavad nad enamasti maapinnale mätaste ja puhmaste vahele, harvem tiheda võsastiku alumistel okstele. Pesa põhi ja välisvooder tehakse kuivanud jämedamatest kõrtest, seestpoolt vooderdatakse pesa peenete kõrte ja jõhvidega. Täiskurnas on 4-6 muna. Haudeperiood kestab 14 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 14-15 päeva vanuselt.

Toidulaud. Väiketsiitsitaja toitub põhiliselt seemntest ja pungadest. Pesitsushoojal lisanduvad tema menüüsse ka putukad ning selgrootud.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes võivad väiketsiitsitajat ohustada väikekiskjad, kelle saagiks võib täiskurn/pesakond langeda.

Arvukus. Eestis on väiketsiisitajat kohatud viimase kümne aasta jooksul 2 korda. Kogu populatsiooni arvukus on 10-16 milj. isendit.

Iseärasused. Väiketsiitsitajad on suhteliselt julged linnud. Neile pääseb üsna lähedale, kartmata, et nad ära lendavad. Eriti veel siis, kui nad oma laulu esitavad. Mõnikord satuvad laulu ponnistamisega nii hoogu, et võivad isegi oksal istudes tasakaalu kaotada.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.wikipedia.org
http://my.ort.org.il
www.birdlife.org
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980