Mustpea-tsiisitaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis ei pesitse. Meil on ta väga haruldane eksikülaline.   

Välimus. Mustpea-tsiitsitaja on Euroopas suuruselt teine tsiitsitaja halltsiitsitaja järel. Sulestik on neil uhke ja ere. Isaslinnu alapool on säravkollane, pealagi ja põsed on mustad. Tiivad on ja selg on hallikaspruuni-triibulised. Emaslinnu sulestik on tagasihoidlikumate värvidega: valdavalt kahvatupruun, alapool on kollane.

Segamini võib ajada... Isaslind on tänu oma isikupärasele sulestikule suhteliselt lihtsalt äratuntav. Emaslindu võib segi ajada kuldtsiitsitajaga, kuid tavaliselt neid samadel territooriumil ei kohta: kuldtsiitsitaja pesitseb põhjapoolsetel ja jahedatel aladel, mustpea-tsiitsitaja aga Euroopa soojematel aladel. Emaslindu võib segamini ajada ka viinamäe-tsiitsitaja ja talvikesega, kuid mustpea-tsiitsitaja sulestik on puhtavärvilisem.

Levik ja rändamine. Pesitseb soojas Kagu-Euroopas, põhiliselt Kreekas, Balkanil ja Kaukasuse piirkonnas. Talvitub Aasias.

Kus võib kohata... Mustpea-tsiitsitajale meeldib elada avatud looduslikel ja kultuurmaastikel: seal, kus haritavad maad vahelduvad võsastike, tihnikute ja väiksemate metsasaludega.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Mustpea-tsiitsitajate isaslindudel meeldib istuda kõrgete puude latvades või elektritraadil, kus vad võivad tundide kaupa laulda oma lühikest ja meloodilist laulu.

Pereelu. Pika rändetee tõttu pesitsusterritooriumile ja tagasi on tema pesitsushooaeg üsna lühike: saabumisthetkest kuni ärarändeni on neil vaevalt 3 kuud. Talvitusaladelt jõuavad mustpea-tsiitsitajad tagasi mai keskpaiku. Kui partner leitud, alustatakse pesa ehitust. Pesa ehitab ta puu otsa või põõsastesse. Pesa punutakse kuivanud kõrtest ning seest voodestatakse peenete rohukõrte ning jõhvidega. Täiskurn on tavaliselt juunis ning selles on 4-6 muna. Hauvad mõlemad vanemad ning haudeperiood kestab 11-13 päeva. Noorlinnud saavad lennuvõimelisks 12-13 päeva vanuselt. Talvitusaladele hakkavad nad tagasi lendama alates juuli keskpaigast. Augusti keskpaigaks on nad üldjuhul juba lahkunud.

Toidulaud. Mustpea-tsiitsitaja toitub seemnetest ja pungadest. Pesitsushooajal on tema põhiliseks toiduks putukad.

Vaenlased. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis on mustpea-tsiisitajat kohatud ühel korral. Euroopas pesitseb üle 280 000 paari, kogu populatsiooni arvukus 2,8-9,3 milj. isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
www.eoy.ee
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
P. Sterry „Mis lind see on?” Varrak 2006