Kuldtsiisitaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestis ei pesitse. Meil on ta väga haruldane eksikülaline.   

Välimus. Kuldtsiistsitaja on keskmise suurusega tsiitsitaja. Sulestik on tal väga ere: isaslinnu alapool on erekollane, kurgualune ja pea küljed on mustad. Ülapool, kaelus ja kiird on kastanpruunid. Tiivanukid on valged. Emaslinnu sulestik on tagasihoidlikumate toonidega kui isaslinnu oma. Tiivad ja ülapool on hallikaspruuni-triibulised ja silmade kohal on selgelt eristuv kulmutriip. Kõhualune on märkimisväärselt kahvatum kollane, kui isaslinnul. Pesitsuvälisel hooajal on isaslinnu sulestik tuhmimate värvidega ning sarnaneb emaslinnu omaga.

Segamini võib ajada... Kuldtsiitsitajat on lihtne ära tunda tänu tema sulestiku intensiivsele värvusele. Segamini võib ajada mustpea-tsiitsitajaga, kuid erineb temast valge tiivanuki ning kastanpruuni kaeluse poolest.

Levik ja rändamine. Kuldtsiitsitaja on levinud Soome, Valgevene ja Ukraina joonelt idasuunas kuni Ida-Venemaa, Korea ja Põhja-Jaapanini. Talvitub Kagu-Aasias.

Kus võib kohata... Kuldtsiitsitajat võib kohata soistel ja niisketel võsastunud aladel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 7 aastat.

Eluviis. Kuldtsiitsitaja asustab jõelammide niite ja põõsastikke, metsaservi ja võsastunud alasid. Tema meeliselupaigad on lopsaka taimestikuga niisked niidud, kus kasvavad ka hobuoblikapuhmad.

Pereelu. Talvitusaladelt jõuab ta tagasi mai lõpus või juuni alguses. Kõigepealt saabuvad isaslinnud, siis emased. Pesa ehitab ta maapinnale, eriti sagedasti hobuoblikapuhma varju. Täiskurn 4-5 munaga on juunikeskpaigas. Hauvad mõlemad vanalinnud, haudeperiood kestab 13 päeva. Pojad saavad lennuvõimelisteks 13-14 päeva vanuselt. Pärast noorlindude lennuvõimestumist kogunevad pesakonnad seltsingutesse ja hakkavad tegema hulgulende. Talvitusaladele hakkavad nad tagasi lendama augustis.

Toidulaud. Pesitsushooajal toitub ta põhiliselt putukatest, muul ajal seemnetest.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes võivad väiketsiitsitajat ohustada väikekiskjad, kelle saagiks võib täiskurn/pesakond langeda. Kogu populatsioonile mõjub negatiivselt puutumatu, rikkumata ja ürgse looduse vähenemine (hävitamine inimese poolt).

Arvukus. Eestis on kuldtsiisitajat kohatud vaid 3 korda, viimati 1984. aastal. Euroopas pesitseb 20-100 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
www.birdguides.com
www.eoy.ee
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Ensüklopeediakirjastus
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980