Räästapääsuke

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Räästapääsuke ei kuulu looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Räästapääsukest võib kohata Eestis aprillist kuni septembrini.

Välimus. Räästapääsuke on kindlasti kõigile tuttav oma saleda keha, harkis saba ja peenikeste tiibade järgi ning kõik tunnevad ta muidu musta kuid kurgualt sabani ulatuva valge kuue järgi ära.

Segamini võib ajada... Vahel on raske vahet teha räästa- ja suitsupääsukesel, eriti lennul kus ei näe kas on tegemist punase kurgualusega suitsupääsukesega või must-valge räästapääsukesega, vahet saab teha sellisel juhul sabade järgi - suitsupääsukesel on sabahargi suled tunduvalt peenemad ja pikemad, räästapääsukesel lühemad ja töntsimad. Samuti on räästapääsukesele sarnane kaldapääsuke ja neil on juba veidi raskem vahet teha, kuid eristada aitab see, et kaldapääsukesel ei ole valget päranipu ala nagu räästapääsukesel ja samuti on kaldapääsukesel kurguall tumepruun triip, mis jälle räästapääsukesel puudub. 

Levik ja rändamine. Räästapääsuke on laialt levinud üle kogu Euroopa, Aasias, Jaapanis, Kuriili saartel ja ka Põhja-Aafrika parasvöötme osades ning talvitub Kesk- või Lõuna-Aafrikas, Hindustanis, Indo-Hiinas ja Malai saarestikus..

Kus võib kohata... Räästapääsuke on juba ammustest aegadest olnud talumajade lahutamatu kaaslane, seega võib kõige tõenäolisemalt kohata teda talumajade lähedal, samuti ka väiksemates asulates kus on peaehituseks sobivaid paiku ja piisavalt putukaid toiduks. Kuna räästapääsuke ehitab pesa ka kivimajade räästa alla ja nad püüavad oma toidu kõrgemalt õhust kui suitsupääsuke, siis ei takista neid tihe hoonestus, seega võib räästapääsukest tihedama hoonestusega paikades suurema tõenäosusega kohata kui suitsupääsukest. Veidi harvem võib räästapääsukesi kohata pesitsemas kaljude ja kaldajärsakutel. 

Eluiga. Vanim teadeaolev räästapääsukese eluiga on olnud 14 aastat kuid üldiselt jääb eluiga 2-3 aasta juurde, kõige rohkem kui 5 aasta kanti.

Eluviis. Räästapääsukesed eelistavad elada seltsingutes, seega ehitatavad paarid pesad üksteise lähedale või isegi üksteise külge, moodustades sedasi kolooniaid. Kolooniate suurus on tavaliselt umbes kümne pesa ümber kuid looduslikel kaljudel võib esineda ka peaaegu tuhande pesaga kolooniaid. Toiduotsingud toimuvad üldiselt pesa lähedal, umbes poole kilomeetri raadiuses ja eelistatumad toidupüügi kohad on lagedamate alade nagu veekogude või põldude kohal. Toiduvaesemal ajal lendavad nad kariloomade läheduses kuna seal lendab rohkelt erinevaid putukaid. Nagu kõik pääsulased lendavad ka räästapääsukesed halva ilmaga madalamal ja hea ilmaga kõrgemal mis tuleb sellest, et soojema ilmaga tõusevad putukad mida räästapääsuksed jahivad soojade õhuvoolude toel kõrgemale, halva ilma tulekul, soojade õhuvoolude puudumisel ning suure õhuniiskuse tõttu lendavad toiduks tarvitatavad putukad aga madalamal seega ka räästapääsukesed. Pääsukeste lennukõrguse järgi saab ka tänu sellele lähituleviku ilma ennustada.

Pereelu. Pesitsuspaiks saabudes võetakse esimese asjana ette pesaehitus või kui tullakse eelmise aasta pessa siis selle korrastamine. Räästapääsukeste pesa asub seina ja räästa kokkupuute punktis ja sellel on väike lennuava mis asub vastu räästast, looduslikes pesitsuskohtades kasutatakse sarnaseids kohti. Uus pesa ehitatakse savist ja mudast ning sideaineks kasutatakse sülge, esituse sisse punutakse kõrsi või loomade karvu, muutmaks pesa tugevamaks kuid vatamata sellele võib mõnikord pesa alla kukkuda kuna see ehitatakse päikese kätte ja kuivades võib pesa väga pudedaks muutuda. Seest vooderdatakse pesa väikeste sulgede, udusulgede ja pehmete taimedega. Eelmisel aastal kasutusel olnud pesal vahetatakse välja vooder ja vajadusel parandatakse ära katkised kohad. Räästapääsukesed moodustavad paarid kogu eluks ja ka pesa ehitavad mõlemad vanemad. Emaslind muneb 4-6 muna mida hauvad mõlemad vanemad 12-14 päeva, hea ilma korral, halva ilma puhul võib haudeaeg kesta 18-22 päeva. Poegi toidavad samuti mõlemad vanemad, seda kolm nädalat kuni pojad lennuvõimestuvad. Lõunapoolsemates pesitsuspaikades tehakse veel teine kurn kuid Eestis ja mujal põhjapool on suvi teise kurna jaoks liiga lühike ja kui see ka tehakse siis on see üldiselt hukule määratud. Pojad saavad suguküpseks ühe aastaselt.

Toidulaud. Räästapääsuke toitub erinevatest väikestest lendavatest putukatest nagu sääsed, kärbsed ja  mardikad.

Vaenlased. Otseseid vaenlasi räästapääsukesel endal on vähe, vaid harva langeb räästapääsuke mõne pistriku saagiks. Pesadele võivad pahatihti ohuks osutada inimesed, kellele ei meeldi, et nende räästa alla pesa ehitatakse ja seega see ära lõhutakse. Kui peas asukoht on halb ja sellele on hea ligipääs, võib räästapääsukest ohustada ka kodukass.

Arvukus. Räästapääsukese arvukus on Eestis umbes 150 kuni 250 tuhat paari, Euroopas 9,1 kuni 22 miljonit paari. 

Iseärasused. Üks räästapääsukeste iseärasus on see, et neil võib esineda tardumisund, elamaks üle raskemaid ja toiduvaesemaid aegu.

Iseäralik on ka räästapääsukeste enesekaitse meetod maapealsete kiskjate vastu. Kuna oht kiskjate saagiks langeda on kõige suurem siis, kui räästapääsuke maas savi või muda peasaehituseks korjamas on, siis on sellest saanud räästapääsukestele kollektiivne töö. Nimelt lennatakse järsku hulgakesi maapinnale ja korjatakse pesaehituseks vajalik materjal kiiresti kokku ja lennatakse minema. Selliselt talitades väheneb oht kiskjate saagiks langeda, kuna rohkem linde ühes kohas ajavad kiskja segadusse ja kuna see käib kiirelt, ootamatult ja ettearvamatutes kohtades on kiskjate elu veelgi raskem.

Kasutatud allikad.
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets „Eesti Elusloodus“, Varrak 2001
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://en.wikipedia.org/
http://et.wikipedia.org/
www.birdlife.org