Nõmmekiur

Kaitse Eestis.  II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Linnud saabuvad Eestisse mai algul ja lahkuvad augustis või septembris.

Välimus. Nõmmekiuru sulestik on liivkollane. Selg on linnul pruunikas ja alapool heledam ilma mustrita. Pugualal on vähesed kitsad triibud. Jalad on helepunased.Noorte lindude seljaosa on tumedatriibuline. Isas- ja emaslind välimuselt ei erine.

Segamini võib ajada. Linavästrikuga just oma liigutuste poolest, kuid mitte väga välimuse poolest. Teistest kiurudest eristab nõmmekiuru peaaegu täielik triipude puudumine rindmikul.

Levik ja rändamine. Nõmmekiur pesitseb parasvöötme Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Talvituma rändavad linnud Vahemere piirkonda. Harvem ka Põhja- ja Kirde-Aafrikasse ning Indiasse.

Kus võib kohata. Elupaikadeks on lindudel liivased nõmmemaastikud, männimetsa raiesmikud, rannaliivikud ja luited. Eestis üldiselt vähesearvuline rändlind, kelle elupaigad on peamiselt Tallinna ümbruses ja Pärnu liivikutel.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Nõmmekiur tegutseb peamiselt maapinnal, kus ta jookseb kiiresti ja vibutab saba üles – alla. Lend on linnul laialt kaarjas. Meenutab maapinnal ja lennates linavästrikku. Sageli istub ta ka oksal või traadil. Pesitseb hajusate paaridena, teiste lindudega ja oma liigikaaslastega ei seltsi eriti. Tema laulu õnnestub harva kuulda. Laul on ühetooniline, milles põimub sageli ka kutsehüüd, mille järgi lindu on võimalik avastada. Laulu võib kuulda nii päeval kui ka öösel.

Pereelu. Pesa ehitab lind maapinnale rohttaimestiku või kanarbiku varju. Pesa on poolkerakujuline võrdlemisi suur ja kohev, ehitatud kuivadest rohukõrtest ning seest vooderdatud jõhvide ja karvadega. Nõmmekiuru pesast võib leida mai lõpul või juuni algul 4 – 6 muna. Haudevältus kestab 13 – 14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 12. – 13 päeval ja osakavad juba lennata. Vanemad hoolitsevad nende eest veel paar nädalat.

Toidulaud. Toiduks on peamiselt putukad, teod ja röövikud. Sügisel sööb ka taimede seemneid. Toitu otsib peamiselt maast, vahel ka lennul.

Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 30-80 paari, Euroopas 1-1,9 miljonit paari.

Iseärasused. Iseloomult on ta arg ja ettevaatlik lind, kes eemaldub kohe, kui teda vaadelda.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://www.birdguides.com/
www.birdlife.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974