Hall-kärbsenäpp

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Hall-kärbsenäpp ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Hall-kärbsenäpp tuleb Eestisse pesitsema, seega võib teda kohata ainult kevad-suvisel perioodil.

Välimus.   (vaata pilte) Hall-kärbsenäpp püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Must-kärbsenäpi emaslinnuga ja aed-põõsalinnuga. Hall-kärbsenäpi tunneb aga ära triibulise rinna järgi.

Levik ja rändamine. Hall-kärbsenäpid on levinud üle Eesti ning jõuavad oma pesitsusterritooriumile mai keskpaigas. Tagasiränne algab juba augustis. Hall-kärbsenäpid rändavad öösiti.

Kus võib kohata... Hall-kärbsenäpid asustavad kultuurmaastikke, lehtmetsi ja valgusrohkeid männikuid, kus leidub küllaldaselt nendele vajalikke putukaid.

Eluiga. Keskmiselt 2-3 aastat, maksimaalselt 7 aastat.

Eluviis. Hall-kärbsenäpid on päevase eluviisiga mittepeidulised linnud, sest tihti näeb neid mõnel väljapaistval oksal putukaid passimas.

Pereelu. Hall-kärbsenäpp võib pesitseda nii õõnsuses kui ka millegi peal, näiteks sobivad murdunud puutüved, oksalohud, inimasulates ka ukse- või aksnaraamidel. Poolkera kujulisse rohust, lehtedest ja samblast pessa muneb emaslind 3-7 muna, mida ta üksi 13-15 päeva haub. Koorunud pojad lahkuvad pesast 14-16 päeva möödudes ning suguvõimestuvad ühe-aastaselt.

Toidulaud. Hall-kärbsenäpid on putuktoidulised. Saaki tabavad nad otse õhust, tehes varitsusoksalt lahkudes poolringi ja naastes tabatud putukaga samale oksale tagasi.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi hall-kärbsenäppidel ei ole.

Arvukus.   Eestis arvatakse peistsevat vaid 100000-200000 paari hall-kärbsenäppe. Euroopas pesitseb 6 - 10 miljonit paari hall-kärbsenäppe.

Iseärasused. Hall-kärbsenäpp suudab eristada enda mune käo omast. Arvatakse, et hall-kärbsenäpp oli kunagi käo munade väljahauduja ja tema poegade toitja ning tänu sellele arenes näppidel välja äärmiselt hea munade eristamise võime, mistõttu nad enam käo mune välja ei hau, vaid lükkavad need lihtsalt pesast välja.

Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
Wikipedia
J. Elphick, J. Woodward "RSPB linnud", Dorling Kindersley 2003.