Kuldnokk

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis, harvemini veebruaris. Äraminek algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Põhjapoolsed läbirändajad võivad suve teises pooles arvukust tugevasti suurendada. Üksikud linnud võivad ka talvituda.

Välimus. (vaata pilte) Kuldnokal on must metalse läikega sulestik, mis seljal ja rinnal üle külvatud väikeste valgete tähnidega. Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on  rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas- ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane. Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid.

Segamini võib ajada... Musträstaga, kes on aga aasta ringi musta värvi ja ei sära päikese käes roheliselt ja lillakalt. Ka on musträstal seljal, tiibadel ja saba all kollakad tripsud ning nokk aastaringi üleni kollane. Musträstas ei kõnni maapinnal, vaid hüpleb.

Levik ja rändamine. Kuldnokk on levinud kogu Euroopas (va Pürenee poolsaarel, Lõuna-Itaalias ja Koola poolsaarel), Siberi metsa- ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike-Aasias, Kesk-Idas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias (v.a. kõrbealad). Kuldnokk on madalamatel kõrgustel elav lind, kes ei pesitse mägises piirkonnas. Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt Hollandis ja Belgias.

Kus võib kohata... Hoonete ligidal, eriti kui sinna on kuldnokkade jaoks pesakaste riputatud. Madala taimestikuga aladel toitumas. Ennem sügisest rännet parvena kas elektritraatidel või põõsastel.

Eluiga. Teadaolevalt kuni 23 aastat. Keskmine eluiga 5 aastat.

Eluviis. Peamine kuldnoka eluala on seotud kultuurmaastikega, vähem hõredate looduslike puistudega. Kuldnokk ei lähe kunagi elama tihedasse suuremasse metsa. Samuti väldib ta isegi toitumisel suuri avamaastikualasid. Kuldnokk on väga seltsinguline lind ning sellepärast piirdub tema kaitstav territoorium praktiliselt ainult oma pesaõõnsuse või -kastiga. Kui pesitsemise ajal tegutsetakse paaris, siis muul ajal väiksemate või suuremate salkadena. Noored kuldnokad lahkuvad vanemate juurest praktiliselt ühekorraga kolm-neli nädalat peale koorumist ning moodustavad omaette noorlindude parved. Vanalinnud jäävad  esialgu pesitsuspaika paigale ja moodustavad omaette väiksemad salgad. Hiljem sügisepoole peale pesitsusperioodi lõppu kogunevad nii noor. kui ka vanalinnud ühistesse parvedesse. Sel ajal meelitavad sobivad ööbimispaigad linde kokku isegi 50 km kauguselt ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest hiigelparved. Ööbimispaigaks sobivaid suuri põõsastikke ja roostikke pole ju palju. Kesk-Euroopas on niimoodi parve kogunenud isegi üle miljoni linnu. Kuldnokad on taolistes ööbimispaikades eriti lärmakad, eriti hommikupoole, ennem toitumiskohale lendu. Hommikul lahkuvad kuldnokad ööbimiskohast mitte ühekorraga, aga nagu kokkulepitud järjekorra alusel kindla intervalliga. Päevasel toitumisel hajutakse suuremale territooriumile, muutudes maapinnal sammudes vähem märgatavaks.

Pereelu. Suur osa kuldnokki pesitseb inimese poolt paigaldatud pesakastides, ülejäänud puutüvedes asuvates õõnsustes. Pesa võib asetseda maapinnast küllaltki kõrgel, kuni 15 meetri kõrgusel. Pesakoha valib välja tavaliselt isaslind ja asub selle läheduses valju häälega võimalikku kaasat peibutama.  Isaslind dekoreerib sageli pesa lillede ja muu rohelise materjaliga, muutmaks seda emaslinnule ahvatlevamaks. Emaslind muidugi koristab kõik taolise ebavajaliku hiljem pesa sättides ära. Tollest momendist, kui emaslind nõustub paaruma, algab ühine pesaehitus. Kuldnoka pesa ei ole korrapärase kujuga, vaid on korrapäratu kuhja sarnane. Pesaehituseks kasutab erinevaid pehmeid materjale, nagu kõrsi, puulehti ja karvu. Materjali valitakse väga hoolikalt, kasutades väidetavalt selle kvaliteedi hindamiseks aktiivselt ka oma haistmismeelt. Pesaehitus võtab aega tavaliselt 4-5 päeva, kuid seda kohendatakse kuni haudumise lõpuni. Emaslind paigutab pessa pidevalt ka teatud värskeid taimi, vähendamaks parasiitide teket. Esimene kurn on täis tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Suuremates kolooniates sünkroniseerivad kuldnokad oma munemist täielikult, alustades munemisega üheaegselt ja munedes kurna täis lühikese ajaga. See vähendab võõra muna pessa sokutamise tõenäosust, kuna munemisperiood on lihtsalt lühem. Teise kurna osas toimub munemine juba mittekoordineeritult. Et  kindlalt veenduda emalinnu truuduses, püüab isalind kõigis tema tegemistes osaleda. Munetud 4-7 muna hauvad mõlemad vanalinnud. Isaslind abistab emaslindu haudumisel ainult päevasel ajal, aga öösel kolib kollektiivsesse meeste ööbimiskohta magama. Haudumine kestab 12-15 päeva. Kolme nädala vanustena lahkuvad pojad pesast ja neid toidetakse peale seda veel mõned päevad. Vanalinnud tassivad poegi toites pesast välja ka nende väljaheited. Noored kuldnokad saavad suguküpseks 2 aastaselt.

Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Esimestel päevadel tuuakse väiksemaid putukaid, kuid juba mõne päeva möödudes ka suuremaid röövikuid ja vihmausse. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju.

Vaenlased. Kuldnokale on vaenlasteks kullilised ja kakulised, majapidamiste ligidal kodukassid. Suuremad parved suudavad paremini valvata võimalike vaenlaste järele. Pesades ohustavad poegi ja mune oravad, varesed, kärplased ja suur-kirjurähn. Palju kuldnokki võib kevadel toidupuuduses hukkuda, kui ilm järsult uuesti külmaks läheb.

Arvukus. Euroopas 21-46 miljonit paari. Eesti arvukus 100-150 tuhat paari. Talvituma jääb  meile hinnanguliselt 100-2000 lindu.

Iseärasused. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodus- ja tehishääli. Igal isaslinnul on oma 20-70 laulukatkest koosnev repertuaar.

Kuldnokk harrastab üpris palju käo kombeid, kuid seda just oma liigikaaslaste suhtes. Kuldnoka emaslind tahab kõige odavamal viisil, ainult munedes, suurendada oma viljakust. Samas on see teise kuldnoka pessa munemine mitme otsaga asi, kuna selle tegevuse ajal jääb oma pesa järelvalveta. Et juhusekasutajaid on siiski palju näitab fakt, et mõnes kuldnokakoloonias on uuringutega leitud ligi pooltest pesadest võõraid mune. Kuna munade arvu muutus torkaks silma, siis üks võõras muna lihtsalt lõhutakse või süüakse ära.

Kuldnokk on inimese kaasabil asustatud ka Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale.
Kuldnokk on pääsukese kõrval meie laululindudest üks kiiremaid lendajaid, arendades sageli kiirust kuni 75 km/h.

Kuldnokk võib marja- ja puuviljaaedu korralikult rüüstata ja tekitada saagile tõsist kahju. Enamasti põhjustavad suuremat rüüstet siiski põhja poolt tulevad ja meil edasirändeks peatuvad kuldnokaparved.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/s … garis.html
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993