Läänesõtkas

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis üliharv eksikülaline, kindlat kohtamisaega pole.

Välimus. Läänesõtkal on erekollane silm. Isaslindudel on tume lillaka läikega pea ja sirbi kujuga valge laik silma all, tume selg, valge kael ja kõht. Emaslindudel on punakaspruun pea, valge kaelus ja hallikas keha. Emaslindude nokal on kollast, isaslindude nokk on must. Jalad on kollakasrohelised. Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emasega.

Segamini võib ajada... Sõtkaga. Läänesõtka isaslinnul on poolkuukujuline silmaalune valge laik, sõtkal rohkem ümar; läänesõtka tiivaserval on rohkem musta (ja vähem valget), must värv ulatub ka rinnale ja pea on lillam ja ümaram. Läänesõtkal on ka väiksem nokk ning emaslinnu nokal on rohkem kollast kui sõtkal.

Levik ja rändamine. Läänesõtkas pesitseb Põhja-Ameerika loodeosas, Kanada idaosas ja Islandil. Talvituma lendavad Põhja-Ameerika idarannikule. Islandi linnud tal vituvad Islandi rannikul.

Kus võib kohata... Läänesõtkas pesitseb mäestikuliste metsajärvede ja tiikide ääres, kus pole palju veetaimestikku. Eelistab veekogusid, kus ei ole selgrootutest toituvaid kalu. Kohati pesitseb ka metsapiirist ülalpool. Rände ajal toituvad järvedel ja jõgedel. Talvel võib kohata rannikul ja avamerel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 18 aastat.

Eluviis. Läänesõtkas otsib toitu sukeldudes. Olles gruppides, sukelduvad nad tavaliselt korraga. Vee all liikumiseks kasutab jalgu.
Läänesõtkas on agressiivne ja territorriaalne.
Sõtkas on nö 'pesaparasiit', munedes võimaluse korral oma munad kas liigikaaslase või teise õõnsustes pesitseva pardilise pessa. Samad liigid munevad oma munad võimaluse korral ka läänesõtka pessa.
Emaslind tuleb pesitsema tavaliselt sinna, kus ta ise koorus.

Pereelu. Läänesõtkaste paarid moodustuvad varakevadel. Pesapaigaks valib läänesõtkas tavaliselt kas puuõõnsuse või pesakasti, puudevabal ala pesitseb ka maapinnal. Emane muneb peale paaritumist pessa 6-12 muna ja haub neid üksi. Isane lahkub sulgima ca 1-2 nädalat peale munade munemist, kuid paar võib sügisel uuesti kokku saada. Kurn võib tänu 'munaparasiitlusele' ulatuda lõpuks mitmekümne munani, haudumine kestab 29-31 päeva. Peale poegade koorumist on pojad peaaegu kohe võimelised ise toitu hankima ja vajavad vaid kaitset. Pesast lahkuvad nad 1-2 päeva peale koorumist ja ema juhatab pojad veekoguni. Ema võib ise seejärel lahkuda, jättes oma väikesed mõne teise poegadega emasõtka juurde (seda võib põhjustada näiteks territooriumivaidlus teise emasega). Kui seda ei juhtu, siis läänesõtkas hoolitseb poegade eest 5-6 nädalat, kuid lahkub enne, kui pojad lennuvõimestuvad. Poegade tiivad hakkavad kandma 56-60 päevaselt. Esimest korda pesitseb läänesõtkas 3 aastaselt.

Toidulaud. Menüü koosneb peamiselt putukatest, molluskitest ja koorikloomadest. Sööb ka taimeosi.

Vaenlased. Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Siiani kohatud Eestis vaid ühel korral 1978. aastal. Euroopas pesitseb 500-600 paari, talvitub ca 1000 lindu.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdweb.org/birdweb
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005