Väikepütt e. punakael-pütt

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Väikepütt on Eestis väga väikesearvuline pesitseja ja haruldane talvituja. Teadaolevalt on läbi aegade varem väikepütti Eestis talveperioodil kohatud vaid 14 korda.

Välimus. Väikepüti isas- ja emaslindude välimused on suhteliselt sarnased. Suvesulestikus pea ja kukal on must umber silmade kuni nokaaluseni. Põsed ja kaela esipool on tumepunakas-pruunid. Selg on väikepütil must, küljed pruunid. Silma ja noka vahel valge laik. Talvesulestik on ühtlaselt hallikas-pruun, põsed heledamad ning silma ja noka vahel kollakas laik.

Segamini võib ajada... Sarnaseid liike ei ole. Kaugelt vaadates võib segamini ajada sarvikpüti ja mustkael-pütiga, kuid väikepütt on identifitseeritav lihtsasti 'koheva' sabaosa järgi, mida teisel kahel liigil pole.

Levik ja rändamine. Kui Euroopa linnud on paiksed, siis kohtadest, kus meri jäätub, rändavad väikepütid lõuna poole. Põhjapoolseim levikupiir on Soome lõunakallas.

Kus võib kohata. Väikepütti võib kohata väiksematel seisva veega järvedel ja aeglaselt voolavatel jõgedel ning väga harva ka soolases vees (merel)

Eluiga. Väikepüti eluiga on kuni 5-6 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 13 aastat.

Eluviis. Väikepütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Ta võib olla vee all päris pikka aega ja läbida selle aja jooksul pikki distantse. Väikepütt pesitseb väikestes kolooniates, kasutab kaldataimestikku enda peitmiseks.

Pereelu. Väikepütid on monogaamsed linnud. Nende paaritumismängud toimuvad kahes osas, esimene on vee osa ja teine pesa osa. Peale paaritumismänge muneb emane  lind mais-juunis 4-6 muna taimedest tehtud ujuvpesasse, mis on kinnitatud tavaliselt kaldataimestiku külge. Hauvad mõlemad vanalinnud, kui linnud haudumise ajal pesalt lahkuvad, siis katavad nad munad pesamaterjaliga kinni, et sooja hoida. Samuti käib pesaehitus terve haudumisperioodi jooksul. Peale koorumist oskavad pojad kohe ujuda, kuid eelistavad siiski vanemate seljas ringi sõita. Poegi toidavad mõlemad vanemad, 5 nädalaselt on pojad juba võimelised ise end toitma ja 7 nädalaselt on nad lennuvõimelised. Suguküpseks saavad väikepütid 1-aastaselt.

Toidulaud. Väikepüti menüü koosneb väikestest kaladest, konnadest, kullestest, putukatest, koorikloomede vastsetest ja molluskitest.

Vaenlased*. Peamised vaenlased on väiksemad röövlinnud.

Arvukus. Erinevatel andmetel on pesitsevaid väikepütte Eestis 5-15 paari (andmed 1998). Euroopas -- 99.000-170.000 paari.

Iseärasused. 1) Väikekpütt on kõige väiksem pütiliik Euroopas. 2) Inglisekeelne nimi 'red-necked grebe' ei käi mitte selle liigi kohta, vaid hallpõsk-püti kohta.

Kasutatud allikad.
http://www.bto.org/
www.birdlife.org
http://www.birdguides.com
www.wikipedia.org
http://www.euring.org/
http://www.suite101.com/article.cfm/birding/83559/